kolmapäev, 22. veebruar 2012

1,1 aastat

Tulevikutarbeks paneme siis kirja, et:

- härra hakkas jälle magama 3 seinaga võrevoodis. Kuna ühel hetkel hakkas nõudma ema enda kõrvale ja ennast suurde voodisse juba kella 10st õhtul, siis sai selline otsus tehtud ja tundub, et nüüd on kõik õnnelikud. See draama, mis antud otsusele nädal aega eelnes, oli muidugi päris dramaatiline. Härra lõpuks arvas, et ta isegi ei peaks uinuma oma voodis, vaid ema kaisus. Ema jälle ei julgenud teda suurde voodisse üksi jätta. Ja nii me taidlesime seal, kuni eduka kompromissini. Nüüd aga asetab oma pea suurde voodisse kui tuju tuleb, vahel isegi ema padjale, ja siiani on lubatud jällegi emal vähemalt 11-ni õhtul üleval olla. Kauem pole ise proovinud:)
- öise magamise kiituseks tuleb öelda, et härra magab paremini kui aasta tagasi (oli ka aeg muidugi!), öösel paar korda tahab lutti, aga muidu pole häda. Magama läheb endiselt ilusasti, peale voodisse panekut uinub 5-15 minutiga. Ärkab endiselt 7-8 vahel.
- otsustas peale Blavasse naasmist hakata ühte und päevas tegema, ehk siis kasvas ühtäkki suureks. Muidugi ta ise võiks mõnel päeval vabalt ka 2 und teha, mis aga järeleproovitult tähendab õhtust magaminekut alles kell 10. Jah, seda enam ei tee. Kui üks uni, siis üks uni.
- oskab pai teha!:)
- saab aru palvetest, mida talle esitan. Ala viska see prügikasti, too see emmele, vii see kasti, vii see kööki, pane see siia. Ise ei ütle midagi. Vahel õiendab gaagaa teemadel, vahel sõidab prmmprmm autoga, vahel niisama jutustab igasuguseid asju, aga ei midagi eesti-tsehhi-inglise keelselt.
- naised mänguväljakul räägivad, et väga tõsine ja targa näoga härra on. Noh, sest meie käime endiselt mänguväljakul seismas, süles istumas ja vaatamas. Ega härra siis ise mängida taha, ta liiga suur selliste lapsikuste jaoks. Ma ikka lükkan teda kiigele, kus ju veidi aega veel võib olla ja vahel naeratatakse ka armulikult, aga üsna pea hakkab osutama oma vankrile ning suunama mind edasi liikuma.
- muidu vankris meeldib istuda, noh, kuskil 45 mintsa kannatab küll jalutada, rohkem pole proovinud.
- söögist kõlbab endiselt pasta ja kartul ja kaneelikukkel ja muud kättevõetavad toidud, vahel ikka lükkan mõne püreelaadsema asja ka sisse, et veidi liha või muud tervislikku kraami manustada. Kella 4-5 ajal on parim aega selliste asjade jaoks, siis võetakse tänulikult ka kurk või riisi-porgandikook vastu. Muidugi puuviljanormi täidab hea meelega, õun, banaan, marjad on ikka lemmikud.
- lemmikmäng on lükata mänguasju riiuli alla või teleka taha ja siis näidata mulle, et näe, mis juhtus! Tule võta ära! Ja kohe lükata uuesti. Mis see ema igavleb muidu!
- aga tubli ja sõnakuulelik on palju rohkem, kui varem! Saab rahulikult süüa teha, ei pea koguaeg süles enam tassima või seljakotti panema.

Ja homme tähistab vabariigi aastapäeva Viini saatkonnas!

Muud ei meenugi rohkem:)

esmaspäev, 13. veebruar 2012

argipäev

Väljavõtteid:

- T, palun tuleta mulle meelde, et meil on kartul WC poti taga, et ma seda sinna ei unustaks! (härra viskas sinna oma koorimata, pooleldi söödud kartuli, mille ta omastas kartulikoorimise ajal ning mida kohe ei saanud ära võtta, kuna parajasti olid käed kinni).

- A, palun ära söö rohkem pabersalvrätte (vastuseks saan näo, et meelega söön nüüd veel rohkem - mis sa sellega nüüd peale hakkad?)

- miks sa viskasid emme mobiiltelefoni põrandapesuvee ämbrisse? (õnneks oli tegu juba ülesöelnud telefoniga, aga miks küsimusele vastust muidugi ei tulnud)

- A, emmele ei meeldi õngitseda WC potist välja sinu poolt sinna visatud helkureid! Vastuseks tuli rõõmus prmmprmm

- kas sa tead kus su lutt on? Kas vaatame äkki on prügikastis? Kes selle sinna võis küll panna?

- A, kui sa enam süüa ei taha, siis anna see emmele, mitte ära viska põrandale laiali!

Umbes selline.

reede, 3. veebruar 2012

paus sai läbi

ehk Tiiger toodi tagasi Bratislavasse. Aga vahepeal oli tal nii palju toredaid seikluseid, sealhulgas siis jõul Prahas ning jõuluturul käik seljakotis (ja seal uinumine), kutsu Betynka, vanaema ja vanavanaema rõõmustamine Prahas, sünnipäev Põltsamaal, aastavahetuse südamerahus maha magamine, kelgusõit, lumekuhjad, kassi kius, vanaema, ristiema ja vanavanaema südamete rõõmustamine Eestis, teised pätud ja pätajalad ja rõõmurullid (ehk tulevased mängukaaslased) jne jne. Ja no ema südamel oli veel rohkem rõõme - eelkõige siis olla ka natukene rohkem seltskonnas ja näha jälle kõiki toredaid ja veeltoredamaid oma eale sobivaid mängukaaslaseid:)!
Ja peale tagasisõitu, mis läks üllatavalt ilusasti, otsustas härra, et aeg on suureks kasvada ja läks üle ühele unele päevas.
Ja hambaread siis kunagi ammu juba täienesid üheksale.
Ei, ei räägi veel. Või noh, mina saan vabalt härra sõrme osutusest aru, mida parajasti sooviks. Ja ka potisoovist saan enamusel juhul aru. Nii et meie omavahel suhtleme vabalt (kuigi vahel talle minu teod muidugi ei meeldi).

Aga hoopis üks armas armas lugu, mida Põltsamaal kuulsin.
Olevat minu vanavanaema küsinud minu onult, kes siis oli veel päris väike, et kus sa küll olid - lasid oma emal ja isal ennast nii kaua oodata enne nende juurde tulekut. Ja minu onu vastas, et ta tudus:)

Seda ma arvasin koguaeg:)