Kuidas saab ühest imearmsast põnnist

jaurav udupasun kell 2 öösel - sellest ma ei saa aru! Täna 2.18-3.55 tegime trikke. Öösel, muidugi! No lihtsalt ei uinu see mees.

Ei töödanud ka rinnaga uinutamise trikk. Rääkimata äiu-äiu-kussu-kussu-pai-pai versioonist. Iga asend on halb. Kõik, tundub, on öö juures halb.

Võibolla on tal päeva peale ette nähtud mingi hulk negatiivseid emotsioone, mida just kell 2 öösel on vaja väljendada?

Kui ainult see laps oskaks rääkida...

siis ehk ta ütleks mulle, mis talle öösiti üldse ei sobi. Ma võin ju arvata, et ärkab üles sellel või teisel või kolmandal põhjusel, aga viimasel ajal tundub, et kõik minu arvamised on valed. Ei aita patsutamine, paitamine, käe peale panek, lutt, vesi. Süles jah kõlbab olla, aga kas siis nüüdsest nii peamegi magama, et mina istuvas asendis ja laps süles, öö otsa? Kaisus kõlbab olla ainult nii, et rind oleks suus - muidu jälle ajab närvi. Ja meie 2 korrase öise söömisega, millele mina järgi ei anna, see variant eriti ei istu. Mistõttu täna öösel oli siis meie 9 kuu kõrghetk, kus istusime üleval 2-4.40 öösel. See tähendab siis, et härra vahelduva eduga karjus, muuks oleks seda vale nimetada, ja mina tegin trikke, mis teda maha ei rahustanud. Kas lapsel oli külm - sai teki alla; kas lapsel oli mähe märg - sai uue mähkme; kas lapsel oli lähedusevajadus - sai kaissu; kas lapsel oli janu - sai vett; kas laps otsis lutti - sülitas selle välja ja viskas ennast pulgaks kah veel; kas lapsel oli ebamugav asend - ei sobinud ka ükski ema pakutav. Kas miski töötas - ei.

Ja ma ei taha enam kuulda hammastest või millestiganes, sest päeval on lapsel väga hea tuju.

Kui samas vaimus jätkame, siis ilmselt liigume unekooli poole. Sest kui ema ei suuda uinutada ja rahustada 2,5 tunniga, siis mis selle uinutamise ja rahustamise mõte üldse on? Varsti tulevad tõesti naabrid meid mürgitama, sest see pole normaalne, mis meil juba kuid öösiti toimub.

Aga muud asjad ka õnneks meie elus eksisteerivad. Näiteks on küüntelõikus veidi lihtsam tänu http://www.youtube.com/watch?v=Loj5C1GVQBw, mida härrale meeldib vaadata. Huvitaval kombel teised sarnased videod teda ei köida, ainult see, aga peaasi, et see töötab! Tiiger arvab seda vaadates, et temagi sõidab rongiga - hüppab ja nõtkutab põlvi kaasa, ise väga rahul ja õnnelik!

Samuti muutus hammaste puhastamine veidi lihtsamaks, kui võtsime kasutusele beebihambapasta. Kas talle meeldib selle maitse või selle söömine - igatahes tohib nüüd ka hambaid puutuda.

Potitreeninguga tegeleme ka pooleldi ning 2 õhtut järjest oleme sinna ka tulemuse saanud. Tubli poiss!

stereotüübid jms

Mida ostab lapsevankriga ema õhtul hüpermarketist? Shokolaadiga saiakesi muidugi (eeldusel, et piim, keefir jms on päeval juba ostetud).

Mida ostab lapsevankriga isa õhtul hüpermarketist? Õlut ja veelkord õlut:)

Esimene olen siis mina, teine oli üks vanker minu järel kassajärjekorras.

Täna käisime ka kaalumas-mõõtmas. Kaal on viimased poolteist kuud sama püsinud, 10,4kg, mis tegelikult on uskumatu vaadates seda toidukogust, mis ära süüakse! 600 grammi püreed ja putru ning lisaks üks õun, pool kurki, 3 peotäit kamapalle ja tass keefiri ja vett - tavaline päevanorm! Ja enamasti peale 200 grammi sissemanustamist teeb veel vihast ja solvunud häält, kui see otsa saab! Ma ei tea, kui palju ta siis sooviks veel süüa...? Isa räägib aina tsehhi muinasjutust, kus laps sõi lõpuks ka oma vanemad ära. No loodame siiski, et meil nii see ei lähe:)

Pikkuseks pandi kirja 79,5, aga minu arvates oleme ehk nüüd seal 75-76 kandis.

Lisaks saime jälle teada, kui õpivõimelised on lapsed! Nädalavahetusel lastetarvete poes kuulis härra nii mõndagi veidi vanemat last vihakriiskeid sooritamas. Ja jättis meelde! Ja siis samal õhtul, teises poes, praktiseeris! Pole kunagi varem vihast kriisanud, ega ka üldse nagu nii vihane olnud, aga viimased paar päeva on see täiesti teema! Iga asja peale. Ema ei tee seda, ema ei tee teist! Söök sai otsa! Ei võeta sülle! Pannakse riidesse! Uni sai otsa! Oehjah.

Lapse autoturvatoolide osas on ema saanud ka nüüd eksperdiks. Lisaks suurele hulgale artiklite lugemisele, esialgu eesti keeles ning siis inglise keeles, seejärel turvatestide otsingule ja ka ostmisele, võin ennast täiesti pädevaks tunnistada. Videosid ainult ei vaadanud, seda lihtsalt ei taha näha! Siiski, ka põhjamaade artiklid jäid lugemisvarast välja. Üks asjalikum lugemine http://www.carseatinfo.co.uk/index.cfm?sid=19086&pid=292393, kus pro's ja con's seljaga sõidu suunas istuva vanema lapse osas oli ühena märgitud "Some argue that Scandinavian accident statistics are better than ours purely because of the size & brands of cars that they drive":DDD.

Aga siiski, peale ostetud turvatestide tulemuste vaatamist tundub, et meie lemmikuks sai hoopis Cybex Pallas 2-fix, mille ainus probleem on see, et Eestis müüakse teda 100 eurot kallimana, kui tsehhis ja slovakkias! Ja kui jätkata, siis meie esialgse lemmiku Kiddy nõrkuseks on kemikaalid, mida istmekate sisaldab ja mille osas ta väga nõrgad punktid on saanud! Turvalisuses on ka Cybex veidi tublim, ilmselgelt siis tänu Isofix kinnitusele. Aga jah, kui kellelgi veel on huvi, siis järgmised 3 nädalat kestab mu tasuline testidele ligipääs ja võin jagada ka teiste toolide tulemusi.

oskused

Baabaale on lisandunud midagi mama-mämm-mämmi laadset. Ilma mingi sügava tähenduseta siiski (ei käi see söömise ega muu sarnase kohta:)).

Lisaks toeta seismisele tehti eile üks arglik sammuke toest kinni hoidmata. Imepisike, aga siiski!

Eile otsustasid ema-isa viia härra ka kaubanduskeskusesse shopingule. Emale burksi ja lapsele mänguasja. Sai esimest korda trammiga sõidetud, möödus täitsa sujuvalt. Poes tüütas ühel hetkel vankris olemine ära, siis sai seljakotti kolitud ja võis veel natukene olla. Ja täitsa ilusti sujus see olemine.

2 und on juba tükk aega olnud päevaplaanis, viimased päevad teeb enne teist und nägu, et tal poleks sedagi vaja ja oleks ühega ka rahul. Ma siiski siiani pole teda uskuma jäänud, aga eks paistab edaspidi mis selles saab. Magab ilusasti toas, vankris ei teagi kas midagi hetkel unest välja tuleks. Sest seal on ju vaja käpuli ja istuli ja igat muudmoodi vaja olla, kui lamavasse asendisse asetada.

Päeval on tegu tõelise rõõmurulliga, öösel siiski veel vaja harjutada istumist ja käpuli olemist ja luti kiskumist jms.

9 kuu pildis...

Esimesed külgsammud viinamarjarootsu järgi!
baabaabaa
Totaalne ärkamine!

Siit ma tulen!

pildis...

Hei!
Koorime kartuleid!
Jäätisejahil
Porksipoiss
:)

väike flirt

paar päeva tagasi, lastetarvete poes, oli üks paariaastane tüdruk väga uhke roosa printsessiseelikuga. Ja kui härra teda nägi, siis... oh, ta pole varem midagi ilusamat näinud! Vähemalt sellise näoga oli ta küll. Proovis mitte vaadata, teha nagu ei märkaks, aga ei suutnud! Proovis teha nägu, et teda ei huvita, et ta on tõsine, aga ei suutnud! Ja algul oli väike muie, selline nägu, et ma kohe üldse ei naerata, ei ole rahul, aga no sellest valest nägid küll kõik läbi. Ja kui siis see tüdruk veel naeratas... Oh... Härra vaatas ja naeratas ja muigas ja üritas mujale vaadata, aga vaatas kohe uuesti ja muigas ja naeratas...

Ja täna seisis oma mõned sekundid ilma toeta püsti!

Sügis

jõudis ka Slovakkiasse. 3 päeva tagasi läks siis temperatuur harjumuspärasest keskmisest 25 kraadilt päeval 12 kraadile. Otsisime välja kombe ja see seljas pole elul häda midagi!

Eelmine nädal saime tuttavaks ühe toreda eesti naisega, kes ka oma perega Bratislavasse elama asus järgnevaks kolmeks aastaks. Kuuleb härra rohkem eesti keelt ja eesti laule (tegu endise muusikaõpetajaga) ja mis mul selle vastu saaks olla! Ehk ühel päeval lähme neile külla ka kassi vaatama!

Majja toodi pott ja turvavahendid (noh, et pliidiust ei saaks avada ja vitriinkapiust samuti, sest neist oleks ühtkomateist ju hädasti vaja võtta). Lisaks oli viimne aeg tõsta ümber kemikaalid ja pesupulbrid jms, et keegi nende kallale ei pääseks.

Härra arvab endiselt, et ta on haavamatu ja võitmatu ja ohutunnet pole kah absoluutselt tekkinud. Ühel päeval sai põmaki ühe käega virutatud kapiuks kinni, kui teise käe sõrmed seal vahel olid. Ja siis ikka see tool ronib ette pead lööma ja prügikast kukub meelega otsa ja ema püksid vajuvad alla kui neist kinni hoida ja nii palju asju, mis pahandama ajab! Lisaks süveneb arvamus, et polegi vaja tugedest kinni hoida ja saab vabalt ka niisama seistud (tegelikult ikka ei saa küll, aga eks see õppimine nii käibki!).

Aga õnneks käib suurem osa tegudest rõõmsa näoga! Ema kutsub praegust aega "pahareti eaks", sest just nii see välja näeb! Ei hooli ei'dest ja keeludest, vaid naerab näkku ja sööb paberit või kuskilt leitud kalevi kommi (mille pakendit oskab juba varases nooruses osavalt avada) või kaablit või tooli...

Aga öösel jätkub unesaaga hoolimata, et on pime ja on jahe ja justkui oleks kõik eeldused suurepäraseks uneks... Ja äratus on 5-6 vahel. Täiesti uskumatu, et sealmaal tagasi oleme, aga mis sa teed. Õnneks päeval magab hea meelega juba toas.

9 kuud = 2 kuud

Ehk siis mingil põhjusel arvab meie 9 kuune, et ta on nüüd jälle 2 kuune.

- ärkab öösel sadu kordi, aga ei uinu lutiga, ei uinu veega, ja peale süles uinumist ei tohi voodisse asetada. Heal juhul uinub kaisus, aga siis ärkab tunni pärast ja ilma söömata enam ei uinu seal.

- lutt pudeneb jälle ise suust ära sadu kordi ja see ajab lõpuks nii vihale, et ei kõlba see lutt kuskile (öösel muidugi).

- kapist tuli välja võtta kõhukott, sest enam polnud võimalik mittemidagi teha ilma jala külje kõlkuva ja pahase häälega kurtva tegelaseta. Õnneks istub nüüd nn seljakoti osas, mis on veidi kergem.

- uinakud on jällegi 40 minutilised, heal juhul saab söögiga venitada, aga vahel ka mitte.

- võib öösel üleval passida ka 2 tundi järjest.

Ja nagu naelaks minu päevas, peale magamata ööd (või siis peale magamata 9 kuud), 2 tunnist tralli 2.40-4.40 ning 6.40 ülestõusmist (kuhu vahele mahuvad igatunnised kergemad ärkamised, mida lahendab kaisushoid, lutihoid ja sussutamine), kohtusin ühe 3-4-kuuse tüdruku emmega, kelle laps juba praegu magab öö läbi nagu ludin. Tähendab, see on lihtsalt ebaõiglane!

9 kuud

käes nagu niuhti!

Selle puhul sõime toorjuustukooki, mis ei suvatsenudki ära tarretuda ja püsis vedelas kohe-kohe laiali valguvas olekus. Selle puhul on ilm endiselt ilus, päeval keskmiselt 25 kraadi õues, nii et ikka lühikesed käised ja päike päike päike. See on Slovakkia.

Öösel sööb see mees kell 5 (ja enamasti siis kell 6 ka veel), vanaema valvsa pilgu all üritasime seda ära jätta, aga ei lubatud. See tähendab siis muidugi härra ei lubanud. Kahel päeval kell 5-7 hommikul mängiti meile raadio A-st ette "Totaalset ärkamist", meile ja tervele majale, nii et lõpuks loobusime sellest rumalast plaanist. Viimasel ajal ärkab jälle 6-7 ajal, noh, tegelikult alates 5st on üks ärkamiste rodu. Ema jälle pahur ja väsinud, ronib küll 9.30 voodi aga ei aita. Vot ei tea kuhu kadus meie 7.30ni magamine.

Aga oleme rõõmsad, et enne 5-te ei söö. Mida ei saa muidugi ärkamiste kohta öelda. Öiseks probleemiks on "kes jälle asetas mu käpuli, kui ma siin magada üritan...?" Ehk siis uinub pepu püsti kõhuli ja siis öösel ajab sadu kordi pea püsti ja hakkab ebaõigluse üle kurtma. Aga muidu on see väga armas (magamisasend, mitte pidev ärkamine).

Päeval on no nii tubli ja asjalik! Noh, sinna juurde käib ka ema jala küljes rippumine ja kurtmine, et võta mind sülle ja ära tee süüa; ära käi vetsus ilma minuta jne jne. Aga muidu ikka püsti, külgsammudega ümber laua ikka arvuti või telefoni vms poole. Ja nüüd kui öeldakse "ei tohi", siis see ajab naerma! No on alles nali - keegi keelab! Härra aga paneb edasi, endal nägu kõrvuni. Nii tore mäng, kui keegi lohistab 10 korda arvuti juurest eemale ju...

Sööb ja sööb väga korralikult. 4 korda päevas lisatoitu, väga suurtes kogustes, pakun, et 400-500g? Kui vähem antakse, siis on skandaal!

Ja eile, peale pikka kurtmist ja hala ema toidutegemise teemal (mismõttes sina teed süüa ja mina siin põrandal omaette olen?), saabus ühel hetkel vaikus. Ema mõtles, et näe, tubli poiss, seisab tooli najal püsti ja lõpuks sai aru, et pole mõtet protestida. 3 minuti pärast tundus kahtlane see vaikus. Ja muidugi - härra oli osavalt tõmmanud laua pealt makaronikausi toolile ning siis pistis neid suure isuga! Pooled kukkusid küll suust välja, aga arvestatav osa oli juba ära söödud. See siis oligi meie vaikusehetk.

Muidugi nälg ajab ka igapäevaselt pappkasti sööma, kui veel paberi kuskilt kätte saaks... Paber läheb nagu nabin, paberirull, hambapastapakk jms. See on magustoit!