laupäev, 26. november 2011

are we human or are we dancer?

Kerkib küsimusena üles, vaadates härra igapäevategemisi. Hommikul, kui oleme sammud seadnud magamistoast suurde tuppa ja käivitame arvuti, jääb ta kannatamatult raadio mängimapanekut ootama - et hakata kohe ennastunustavalt tantsu vihtuma! No mina ei tea kust ta seda õppida oleks saanud - ei käitu ma ise samamoodi (enamasti mina siiski hommiku veedaksin rõõmsamini voodis), telekat ka ei vaata. Järelikult lihtsalt oleme ikka tantsijad...?

8-s hammas ka käes.

Magamine nädal aega oli suht kena. Eile mitte. Elame näeme.

Lemmik tegevuseks on saanud klotse ja pesulõkse ja midaiganes tõsta ühest kausikesest teise. Ja siis tagasi.

Õudsed lood, mis lastega on juhtunud viimasel ajal nii Eestis kui Tsehhis... Lihtsalt tuleb ära blokkida neile mõtlemine. Neile ei saagi mõelda, ei suuda lihtsalt. Vist peaks kohe mitu last veel saama, et poleks aega mõelda ja muretseda ja planeerida ja analüüsida... Sest praegu küll tundub, et last lasteaeda ei saa panna (seal juhtuvad õnnetused), kooli ei saa panna (seal kiusatakse) ja nii ongi:)

Ja ära hellitatud oleme ka täiega. Nädal aega päikest ei näinud ja jubedalt hakkas ikka häirima, et mismõttes, kus on meie päike? Nüüd õnneks tagasi. Ei tea mis Eestis küll teeks! Selles mõttes Slovakkia kliima ikka super (v.a. suvel!).

Aga muidu oleme õnnelikud! Naljakas lugu selle õnnega, et seda viimasel ajal nii palju on! Kohe hirm tuleb peale, et kauaks jagub...

teisipäev, 22. november 2011

Mis toimub???

Laps on 3 ööd magamisega tegelenud! No nagu et, ronib ikka kaissu poole öö pealt ja küsib lutti ka ikka 4-5 korda, aga üldiselt magab! Ei istu üleval 15 min ega 2,5 tundi, ei vähkre ja virele ja virise ja porise, vaid magab. Ma ei tea, imelik, väga imelik!

reede, 18. november 2011

kuidas parimatest kavatsusest sünnib

noh, ei midagi kavatsuse sarnast.
Nüüd ma olen suutnud (oma parima tahtmise juures aidata lapsel lõunal magada pikki uinakuid) tekitada talle hoopis rutiini, kus mina pean mängima kaisukaru rolli. Ehk siis 40 min. võib ju magada küll seal oma voodis ja üksinda, aga kui siis silm lahti läheb ja võiks ju tegelikult veel vähemalt samakaua magada, peab kallis emakene lebama lapse kõrval (tegelikult peab hoidma last kaisus) ja siis soostutakse enamasti tunnike veel magama. Ei ole vaja süüa ega midagi, lihtsalt kaissu ja ikka niimodi, et mittemidagi meie vahele ei mahuks.
Ja ega öösel siis teisiti pole. Kui varem venitasime 5-ni hommikul välja luti ja vee pakkumisega, siis nüüd on kolmest ikka minu kõrvale tulek (tegelikult ronib härra minu voodisse iga tunni-kahe tagant, enamasti magabki oma voodis nii, et pea on minu voodis ja aegajalt ka minu padjal) ja siis kõlbab veel edasi magada. Ja mitte kõrval, vaid ikka käed ümber ja näod vastakuti - umbes nagu kirglikud armastajad ikka. Noh, minu armastus on küll suur härra vastu, aga ma ikka mõtlen, et võiks eraldi magada. Tema ilmselgelt mõtleb teisiti:)
Ja noh, ööd.... need kirglikud ööd... mina süüdistan endiselt lutti (mida iga tunni tagant on vaja härrale ulatada) ja siis veel ennast (et varem öist söömist ära ei lõpetanud) ja veel ennast (et võrevoodisse magama ei harjutanud)...
Ja hetkel on teemaks ka magamaminekuprobleem, mis on viimasel nädalal päevakorda kerkinud. Varem võttis uinumine 10-15 min, kui issi või emme kõrval pikutas. Viimased päevad on nutt ja kurbus ja kohe ei sobi magama minna. Vaene mees, emal on kahju temast kohe!:(

Nohjamis siis veel... Tipa-tapa läheb juba ühest toaotsast teise ja ühest toast teise ka. Vahepeal võib küll potsatada maha ja enamasti vist siiski läheb käpukil, aga muidu tuleb see väga ilusti välja.
Issiga mängitakse jalkat ja lüüakse selliseid uhkeid väravaid (jah, minu pojal ongi maailma parim isa!:)).
Ühe eine ajal pannakse lisaks toidule nahka ka terve õun (ja päeva peale kokku siis enamasti 2 õuna - vau!)! Selle ajal siis püüdku ema oma söögid ära süüa, sest rohkem aega ei anta talle.
Ga-ga-ga õpiti ka ütlema ja mingeid muid imelikke sõnu, aga puristamine on ikka kõige lemmikum!
Potil oli meil suht täielik edu 2 nädalat, nüüd on see läinud ja peale potil istumist ja mittemillegi tegemist tullakse palja pepuga tuppa mängima ja 3 minutit hiljem tuleb kõik, mida ema siis potil olles lapselt palus.
Õues meeldib busse vaadata! Kasse, koeri ja linde ka!
Disko ja tants tuleb tihti, mis näeb välja nagu vana rokkari näpuviskamine - käed üleval, pea õõtsutamine ja põlvenõks - väga armas!

Ja ristiema käis ka külas, kellel lubati armulikult enda kätt pidevalt suudelda!:)

kolmapäev, 9. november 2011

et ei jääks kirja panemata

siis nädal aega on juba 7 hammast suus.
Ja päeval tuleb tipa-tapa välja iseseisvalt vähemalt paari meetri piires. Viimasel ajal kõnnib ja plaksutab samal ajal - ju siis vanemad kiidavad liiga vähe tublit noormeest:)
Patsu lüüakse ka!
Issiga kõlbab magama minna nüüdsest (st et emme läheb 30. november Põhjamaade Sümfooniaorkestri kontserdile Bratislavas!).