are we human or are we dancer?

Kerkib küsimusena üles, vaadates härra igapäevategemisi. Hommikul, kui oleme sammud seadnud magamistoast suurde tuppa ja käivitame arvuti, jääb ta kannatamatult raadio mängimapanekut ootama - et hakata kohe ennastunustavalt tantsu vihtuma! No mina ei tea kust ta seda õppida oleks saanud - ei käitu ma ise samamoodi (enamasti mina siiski hommiku veedaksin rõõmsamini voodis), telekat ka ei vaata. Järelikult lihtsalt oleme ikka tantsijad...?

8-s hammas ka käes.

Magamine nädal aega oli suht kena. Eile mitte. Elame näeme.

Lemmik tegevuseks on saanud klotse ja pesulõkse ja midaiganes tõsta ühest kausikesest teise. Ja siis tagasi.

Õudsed lood, mis lastega on juhtunud viimasel ajal nii Eestis kui Tsehhis... Lihtsalt tuleb ära blokkida neile mõtlemine. Neile ei saagi mõelda, ei suuda lihtsalt. Vist peaks kohe mitu last veel saama, et poleks aega mõelda ja muretseda ja planeerida ja analüüsida... Sest praegu küll tundub, et last lasteaeda ei saa panna (seal juhtuvad õnnetused), kooli ei saa panna (seal kiusatakse) ja nii ongi:)

Ja ära hellitatud oleme ka täiega. Nädal aega päikest ei näinud ja jubedalt hakkas ikka häirima, et mismõttes, kus on meie päike? Nüüd õnneks tagasi. Ei tea mis Eestis küll teeks! Selles mõttes Slovakkia kliima ikka super (v.a. suvel!).

Aga muidu oleme õnnelikud! Naljakas lugu selle õnnega, et seda viimasel ajal nii palju on! Kohe hirm tuleb peale, et kauaks jagub...