Second year going :P

NIGHT TEST

Prepare by obtaining a small cloth bag and fill it with 8 to 12 pounds
of sand. Soak it thoroughly in water. At 8:00 PM begin to waltz and
hum with the bag until 9:00 PM. Lay down your bag and set your alarm
for 10:00 PM.Get up, pick up your bag, and sing every song you have
ever heard. Make up about a dozen more and sing these too until 4:00
AM.  Set alarm for 5:00 AM. Get up and make breakfast. Keep this up
for 5 years. Look cheerful.

http://parents.berkeley.edu/jokes/parentingtest.html

kirgi kütvad teemad ehk lapse söök ja lapse üksi jätmine

Kui tiiger sündis, siis ma esimesed kuud ikka aegajalt jälgisin teiste sama vanade laste tegemisi läbi interneti foorumite. Noh, detsembri- ja jaanuariemmed siis. Endal midagi küll kirjutada polnud, aega aegajalt oli huvitav lugeda, mida teised teevad. Lisatoidu andmiseni olid kõik foorumis suured sõbrannad, aga küll siis ühel hetkel läks kismaks alles ära! Lisatoidu teema pärast just. Kes andis lapsele liiga vara lisatoitu ning oli seetõttu halb ema, kes andis liiga valet toitu, kes ei teinud sööki ise valmis või kes pani liiga kiiresti mitu erinevat maitset ühte sööki kokku. Noh, lõpuks isegi mitu emmet lahkusid foorumist, sest tundsid ennast solvatuna. Ja muidugi ma mõistan neid, sest inimesed ikka päris karmilt ütlesid ja arvasid teadvat, mis teise lapsele parim on. Aga kas me tegelikult üldse keegi teame, mis on lapsele parim? Kas ta peab esimese asjana sööma lillkapsast või hoopis hirsiputru - ning on seal lõpuks suurt vahet?
Mis ei tähenda, et mul ka oma arvamust poleks söögi osas. Slovakkias söövad väga paljud lapsed mänguväljakul - igal teisel on valge sai käes, mida ta seal nosib. Lisaks paljudel ka kommipakid. Pidevalt kuulen, et laps kodus ei taha süüa ja seepärast söödetakse teda õues, aga kui talle mänguväljakul suhkruga moosipalli antakse ja kodus suppi pakutakse, siis ehk seepärast ei tahagi? Pole muidugi minu asi öelda! Olen ka mina oma lapsele juba friikartulit ja pitsat andnud, mitte küll igapäevaselt, aga siiani on ta elus ja hea tervise juures ka. Aga küll võib inimeste eriarvamus alles tülisid ja probleeme tekitada!
Ning teine kirglik teema on siis lapse üksi jätmine. Mina olen lähtunud mõnedest loetud soovitustest, et last võib jätta nii mitmeks päevaks järjest üksi (vanavanemaga siis nt:)), kui vana ta on. Härrat siis üheks ööks. Ja ma olen seda teinud selle aasta jooksul 3 korda. Et olla oma kalli mehega kahekesi, et käia parima sõbranna pulmas. Nüüd olen kahelt emalt kuulnud, et nemad küll last nii vara üksi ei jätaks, et see on ju suur trauma talle! Ja tunnen enda sees kartust, et kas ma olen nüüd oma last traumeerinud? Ega ta ju seda välja ei näitaks, kuigi et oli nagu väga hea laps vanaemale olnud... Aga millal üldse on õige aeg teda jätta kellegi teise hoida? Ning kuidas siis teised lapsevanemad oma suhet mehega hoiavad? Kui nad ühekski ööks lapsest eemale ei julge minna, ning enamus ka magab lastega ühes toas, kui mitte ühes voodis. Kas see tõesti ei häiri suhet, selle kvaliteeti üldse, teiste lapsevanemate jaoks - olla päevad otsa lapse jaoks või lapsevanem? Kas kõigile teistele piisab ühest tunnist õhtul, mis järgneb lapse magamapanekule, et olla omaette? Mulle sellest ei piisa, aga ma ei taha ka last traumeerida!
Ning mida siis arvata neist vanematest, kes juba alla aastase hoida jätavad ning nädalaks Türki puhkama põrutavad? Kas nemad on ka kohutavad vanemad? Mille järgi me üldse neid hinnanguid anname - kas enda sisetunde või millegi tõelise, nn teaduspõhise?

wheels on the bus

http://www.youtube.com/watch?v=nXq9hjhYmwM

See on tiigri lemmiklaul. Seda me kuulame iga päev, igas võimalikus versioonis. Seda ta laulab esimese asjana, kui üles ärkab ning seda laulu küsib tihti ka unelauluks. Buss, buss, buss! Niimodi, just. Ning rataste liikumist, uste lahti-kinni käimist ning muidugi tita nutmist teeb ta ise väga osavalt järgi.
Vähemalt on meil olemas etteaste jõuluvanale!

lutt ja vanker

Kuna noormees läheneb juba vaikselt teise eluaasta täitumisele, tuleb ikka mõttesse, et peaks neist kahest olulisest asjast kuidagi lahti saama. Lutist ja vankrist siis. Aga kuidas - seda ma küll ei tea. Sest meie kodus ollakse neist sõltuvuses.
Lutiga veel varem sai, et üleval olles teda vaja ei olnud. Enam nii ei saa. Nüüd võiks see koguaeg suus tilbendada, kuigi õues veel saab ilma käidud. Muidu küsitakse iga sekund lutti (jaja-d), kuni ükskord selle ka prundiks ette saab.
Vanker on teine asi. Kui ometi saaks ainult vankris istuda ja ei peaks ise sammugi tegema. Aga ema ei luba! Ja kui vanker koju jätta siis noh, istumegi nii kaua asfaltil, kuni keegi härra süles koju tassib. Kui tema ikka otsustab, et enam ei jaksa, siis ei jaksagi. Ühe korra proovisime ja oleks ilmselt trammipeatusesse jäänudki, kui isa päästma poleks tulnud.
Seega käib koguaeg üks kavaldamine - loeme kõndides automarke või vaatame, kas näeme politseiautot, bussi või trammi; korjame kastaneid ja käbisid või vaatame puulehti; kõnnime trammipeatuseni või bussideni jalgsi jne. Aga miks ta niisama kõndida ei tahaks?
Ahjaa, sülle võtmine ja süles koju toomine pole meil variandiks. Ma isegi ei julge härrat kaalule panna, sest ta on nii hirmraske. Nagu minu kallis mees ütleb, olen ma rambonaine. Aga nii rambonaine ma veel ka pole, et teda süles õues tassida:)

näperdamisekspert

Varem ma isegi ei teadnud, mis tähendab näperdamine. Milleks sellist sõna vaja on. Nüüd rakendatakse seda minu peal päevast päeva ning öösel tunnist tundi. Kuna meie kodus elabki näperdamisekspert.
Näperdamine tähendab pluusivarruka keerutamist, käe paitamist, käe sügamist ja patsutamist, käe sisse ajamist pluusivarrukast kuni pluusikaeluseni ning siis kaeluse keerutamist näppudega, pluusi sikutamist varrukast, ja kõik need muud meetodid mida ma isegi kirjeldada ei oska. Härra on selle "harrastuse" endale loonud, kui ta otsib turvalisust - näiteks päeval enne und on mõnus lutti imeda ja varrukat keerutada. Ning öösel tegeleb ta sellega vahel isegi rohkem, kui magamisega. Iga kord, kui noormees ärkab, peab keegi kohale minema ning oma varruka näperdada andma. Kuni uinumiseni. Mis vahel võtab ka 30 minutit. Ning isegi kaisus magades (mis on tavaline enamasti kella 11-7ni, sest oma voodis pole ju pooltki nii hea) toimub ka näperdamine. Ei piisa lutist, ei piisa paist. Ja hoia selle eest, et ema vahel dressipluuse selga paneb! Siis ei saa ju varrukat kätte! Ja siis on tüli majas:)

laste riided ja jalanõud

Kuna täna sai härra endale 59,5 eurot maksvad sügise jalanõud, siis see väike postitus lihtsalt peab kirja saama. 

Ma pole vist eales endale nii kalleid jalanõusid ostnud! Uskumatu, kuidas lapsevanemaid röövitakse; või siis ka mida lapsevanemad on nõus maksma oma lapse heaolu eest! 

Vanemaid on ilmselt ka erinevaid, aga mina küll mõtlen, et kui ma Eestis oleks ja kui mul võimalus oleks, käiks ma kõigile oma lastega sõpradele nagu uni peale, et nad mulle oma vanu lapse talveriideid või jalanõusid laenaksid/müüksid vms. Ma annan endale aru, et paljudele tegelikult ei meeldi seda teha - nad tahavadki oma lapse asju ainult ise kasutada ja järgmiste laste jaoks alles hoida. Ja minagi tahan paljud asjad alles hoida, aga pooleks aastaks kellelegi midagi laenata - see teeks mulle ainult rõõmu! Sest pidevalt osta ja osta (nagu me siin hetkel teeme) - on täiesti üle mõistuse. Pooleks aastaks, kui sedagi, ning uskumatute hindade eest.

Ning jah, odavamalt saab ju ka, aga kuna mul on järjest olnud mitu pettumust odavate lasteasjadega (kergkäru, lapse sandaalid ning lapse tossud), siis ei aitäh. Mis kasu on mul kärust, mis pidevalt ühes suunas tahab minna, trammis ümber võib kukkuda ning mida jalakäijate teelegi tõsta ei saa? Või sandaalidest, mis punased randid jalale jätavad? Või tossudest, kus lapse jalad higistavad ning kuhu iga veepiisk tee sisse leiab? Raisatud raha, mille eest midagi kvaliteetset saanud oleks!

Nii et lasteasjade tootjad peavad pidu, kui mina aina proovin ja vastupidavaid asju endale otsin!

Aga kui midagi kiita, siis see on ikka meie Gesslein vanker ning esimesel aastal oli ka Manduca kõhukott. Suurepärased, igapäevased, kvaliteetsed ning vajalikud asjad. Peale mitusadat või isegi tuhandet kasutamist ikka sama head. Soovitan!

ilm ja lapsed

Slovakkia on selline imeline riik, kus 90% päevadest paistab päike. Särav, kollane, soe päike. Tegelikult ilmselt isegi rohkem, kui 90% päevadest, aga ega ma seda mõõtnud ei ole. Suvel on see raske taluda, kuna tuul puhub siin harva ning siis ongi päevane temperatuur 35-40 kraadi. Esimesel aastal härra sellest muidugi ei hoolinud ning soovis ikka kõik oma uned vankris teha, mistõttu otsisime kolm või neli korda päevas puualuseid varje, kus see kuumus ära taluda. Teisel suvel härra sellest ka ei hoolinud ning otsisime varjualuseid mänguväljakuid, kus see kuumus ära taluda.
Aga ülejäänud kolm aastaaega on suurepärased. Praegu näiteks, oktoobri keskel, on päeval õues keskmiselt 14-15 kraadi. Vahel ka 20 kraadi. Vahel ka 10 kraadi. Meie käime ikka 2 korda päevas õues, mõlemal korral umbes 2 tundi oleme seal. Aga nüüd, kui õues on "kõigest" 14 kraadi, on mänguväljakud tühjad. Kus on Slovakkide lapsed? Kas nad on kõik saabunud nädalast ühinenud erinevate ringidega? Või hoitakse neid soojade toaseinte vahel? Ühte isa nägime korra ka mänguväljakul, kes pintsaku väel ja hiigelsuure mänguautoga sinna saabus. Ei olnud autost abi ühtki ja 15 minuti pärast viidi laps koju tagasi, sest isa lõdises ja vabises nagu puuleheke. Aga mind nähes naerdakse, sest mina olen kaheks tunniks õuesolekuks valmistunud sõrmikute ja mütsiga:)
Aga A-le meeldib praegu väga õues olla! Talle meeldib, et pole kuum, meeldivad tühjad mänguväljakud ning meeldib muidugi ka porilompe näha, katsuda ja nende sees hullata. Viimastega muidugi meil väga ei vea, sest vihma sajab ehk kord kahe nädala peale? Või isegi kuu peale? Enamasti veel öösiti, ning päevaks on enamus ära kuivanud.
Aga kas me Eesti kliimas ka vastu peaks? Ja mida üldse Eesti lapsed vihmase ja tuulise ilmaga teevad? Seda ma veel ei tea:)

unest

Mõned asjad peavad olema lihtsalt talletatud järeltulevatele põlvedele (või endale hilisemaks tarbeks) ja minu peas on juba kuu aega kummitanud üks laul. Sõnad panen kirja, aga viisi võib ise juurde mõelda.
Ikka me ei maga
ikka me ei maga
ikka me ei maga
öö läbi

kordus, veel kord ja veel kord.