hoolimata sellest, et talle reisida ei meeldi. Ehk siis ema kuulub nende palju kirutud lapsepiinajate hulka, kellest ka eelpool juttu on olnud. Seekord aga reisis ta kõigest 5 km kaugusele kenasse linnakesse, hotelli, mille tiigri vanavanaema oli leidnud ja kuhu meiega minna soovis.
Idee tundus alguses väga hea, nii tore ju, saab natukeseks rutiinist eemale ja pole kodust ka kaugel. Nii et härra ema täitsa ootas seda reisi. Läks aga nii nagu enamasti läheb - hoopis teisiti, kui plaanitud.
Väljasõidu hommikul oli emal kurk valus, päevaks oli palavik kohal, aga otsustasime siiski minna. Võõras kohas on härra muidugi hoopis teine härra kui muidu - voodis magada ei kõlba, mänguasju vaadata ei kõlba, ainult süles ja siis ka ikka võiks ringi kõndida mitte paigal olla. Lootsime küll, et ehk nüüd suurem ja ei ole sellist probleemi nagu Prahas oli, aga jah. Ja nii me siis tassisime ja tantsisime teda aga kõhukotis magama (ikka vähemalt 30 minutit tantsu ja puusanõksutamist, et härral silm looja vajuks - ja seda mitu korda päevas pluss õhtul). Ema istus toas, lürpis teed juua ja puhkus missugune eks. Ja samal ajal muidugi oli toas 26 kraadi ja õues 32, nagu siin viimased nädalad igal pool on. Lõpuks tulime päev varem koju. Selline oligi meie kauaoodatud puhkus.
Aga ega sellest emale ei piisa. Homme istutab ta ennast ja härrat lausa kahele lennukile, et siis seal kõiki reisijaid lõbustada, ehk lausa mõned salvavad märkused enda pihta saada. Parem ei pane kirja kui suured hirmud mul selle toreda ettevõtmisega seoses on, sest ma tõesti tean mida härra reisimisest arvab. Ja kuna asi päädib ju Eestisse jõudmisega, mis talle ka nüüdseks uus koht on, siis suure tõenäosusega hakkab jälle pihta üks magamamineku tramburai. Sellele lisada veel päevane süles tassimine.... Oh, pessimist kirjutab siin praegu:) Õnneks on meil seal 2 maailma parimat lapsehoidjat, kes ei karda härra tiigriga maadelda:) Ja noh, on teised emad hakkama saanud kuidagi, küll saame meie ka!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar