Sama. Eile suudeti isegi naabrid kell 3 öösel üles ajada. Sest lisaks sellele, et iga tunni tagant või nii oleks vaja rinda suhu ja kohe, oli peale einet üks vähkremine ja algas nutt otsast peale. Ei aidanud kaissu võtmine, luti toppimine (toppimine jah, sest suu pigistatakse kinni ja karjutakse ja puristatakse sellise häälega, nagu ma üritaks teda tappa selle lutiga), sülle võtmine, kussutamine, laul ja kõik muu selline. Ja nagu imelik 3 minutit peale einet uuesti rind lahti kiskuda. Ja saimegi naabrid üles, sest no kui minuti jooksul rinda pole avatud, siis on ju röök kohal. Ma tõesti mõtlen, et kuidas kõik teised lapsed on saadud üles kasvatatud ilma selle öise risti ja viletsuseta ja naabrid ka sealjuures ellu jäänud (noh need lapsed, keda ka kaisus hoitud ja pidevalt toidetud seal). Ma kahtlen, kas meil jäävad, kui öist söömist hakkame võõrutama. Tõesti kahtlen.
Ja mis mind ajab vihaseks, on see, et üritasin algusest peale vastupidist saavutada. Ala et kui laps kaisus siis ta magab paremini ja hea turvaline tal, ja et söödad last siis kui ta tahab, siis paari kuu möödudes enam ta seda ei vaja ja lõpetab ise ära. Üks suur BLAAA on see! Sest nüüd on meil nutt ja röök tõesti igal ööl, kui pidevalt rind suus ei tilpne. Aga sellest ükski psühholoog ega tunnustatud raamat ega keegi teine ei räägi. Et jaa, vastsündinule on see ja teine hea, aga lõpuks oled üksi oma iga mõne minuti tagant virguva lapsega, kes tahab kaissu ja rinda ja kaissu ja rinda ja nii, et sina absoluutselt ei maga. Seda avastad ikka ise.
Nojah, see selleks.
Magatakse aga oma voodis nüüd juba 2 nädalat. St siis võrevoodil üks külg eest ära ja magab seal, iga tunni tagant käib süles einel ja siis tagasi voodi. See muudatus läks suhteliselt ilusasti, aga arvestades et magama panen teda sinna olles ka ise poolenisti tema voodis, siis noh, ega tal vist vahet pole:)
Päeval:
On see mees väga tubli ja asjalik! Kondab mööda tube ringi, on suutnud mu arvuti ekraanipildi tagurpidi keerata mingi ainult talle teada oleva lühikombinatsiooniga ja klaviatuuri klahvid ära muuta; on wc harja kiskunud ja tahaks sõrmi pistikusse panna, topib välisjalanõusid rõõmuga suhu ja vankri rattad on ka muidugi toredad. Kuuma ahjuukse vastas on korduvalt kätt hoidnud, kusjuures ise hakkab nutma, aga kätt ära ei võta (kui keegi teab, mida sinna ahjuukse ette panna, on soovitused teretulnud!). Lemmiktoit on kooritud õun, nädalaga saime vist 2 kilose kotiga hakkama. Aga sööb hea meelega kõike. Ainult mul pole õrna aimugi kui palju talle peaks süüa andma. Praegu saab 3 korda päevas, kuskil 300 grammi ehk? Aga tundub, et tahaks rohkem saada. Päevauinakute kohapealt on segaduses, tahaks ilmselt 2 teha, aga tihti ei tule 2 pikka välja ja siis tuleb ikka 3 teha. Aga see õhtuuinakule minek on, noh, tihti suure protestiga siis. Ja rõõm on muidugi, et viimased 2 nädalat on ärganud 7.30-8 ajal. See on ikka uskumatu rõõm, kui ei pea kell 6 ennast üles ajama! Magama läheb umbes 8.30-9 ajal.
Ja eile olid 2 kikut veel otsad välja torganud. Ma arvan, et kohe-kohe tuleb see ülemine keskmine ka ja siis ongi üleval 4 kikut väljas. Muidugi tahaks loota, et siis hakkame me öösiti ka magama, aga ma sügavalt kahtlen selles:)
Muud asjad:
Slovakkias valmivad viinamarjad! Meie maja kõrval asuvast aiast kasvavad kõik viljad väljaspoole ja olen sealt ühe marja ka juba näpanud! Esimest korda elus, võtta viinamarja oksa küljest! Viinamarjade hinnad muidugi poodides ka väga odavad, ja ploomidel ka.
Avastasin, et siinsete poodide ostukäru jaoks kõlbab kasutada ka eesti 1 kroonine (muidu peaks 1 euro või 5 slovakkia krooni olema, mida mul aga kunagi pole kotis). Nii et tore avastus:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar