"härra tiigri" (nagu Murphy) seadused

Mida kaugemale sa oled vankriga kodust läinud, seda suurema tõenäosusega ärkab beebi üles paha tujuga.
Mida kaugemale sa oled vankriga kodust läinud, seda kõvemini hakkab beebi ärgates lohutamatult nutma.
Mida lähemal sa oled vankriga kodule, lootes beebi ärkamisel kiiresti ja valutult tuppa saada, seda suurema tõenäosusega magab beebi 40 minuti asemel 1,5-2 tundi ning sina jalutad ümber maja kümnendat-kahekümnendat ringi.
Mida valjemad hääled (auto, lennuk jms), seda paremini beebi magab. Mida vaiksemad hääled (ema aevastab, keerab raamatulehte jms), seda suurema tõenäosusega ärkab beebi solvunud nutuga üles.

Öösel ärkab beebi alati siis üles, kui sul on kõige kõige magusam uni peal.
Ja tunni pärast ärkab ta uuesti üles, just siis, kui oled peale 40 minutilist lakke vahtimist suutnud uuesti uinuda.
Isegi kui sa hommikul kella 6-7.30-ni liikumatult üritad lebada, et beebi ometi magaks, ning siis seljavalu või jala krampi minemise tõttu ühe imeväikese liigutuse teed, saab beebi kohe innustust hommikuseks ülestõusuks.
Beebi nihelemine ja jaur öösel on pöördvõrdelises seoses sinu väsimusega.

Beebi omaette mängimine on pöördvõrdelises seoses sellega, kuivõrd oleks sul vaja, et ta 10 minutit omaette mängiks (et süüa teha, tube koristada vms). Kui sul otseselt midagi vaja teha ei ole, siis ta võib vabalt kasvõi pool tunnikest omaette olla.
Beebi paha tuju põhjust ei suuda sa kunagi täpselt paika panna (hambad? halb uni? puuksud? midagi muud?).
Beebi halb tuju haihtub otsemaid, kui teda asutada musitama, hüpitama, kukil kandma, kätel kandma, kõhukotis kandma.