autojuhid

Vahel mulle tundub, et on suur hunnik autojuhte, kes on lihtsalt idioodid. No mitte isegi selles mõttes, et nad purjuspäi rooli istuvad ja inimesi alla ajavad ja jalgratastele otsa sõidavad ja roolis magama jäävad jms. Vaid selles mõttes, et kui sul on laps ja lapsevanker ja siis sa pead liiklema nende idioodistunud autojuhtidega üheskoos tänavatel.
Võibolla see järgnev kehtib küll ainult õismäe autoomanike kohta. Kes ei raatsi autole parkimisplatsile kohta muretseda ja pargivad siis igalpool majade ümber - seal kus võib ja seal kus ei või ja igalpool läheduses ka veel. Eriti tore on, kui nad pargivad ennast kõnniteele muidugi. Niimodi, et lapsevankriga sa ei mahu sealt mööda. Ja siis pead minema autoteele. Kus autod isegi ei võta kiirendust maha ja tuhisevad sult nii lähedalt mööda, et hea kui vankri ja varbad eest saad korjatud. Hea, et signaali ei lase - Slovakkia autojuhid teeksid kindlasti kohe seda ka (nad lasevad sulle ka signaali seal, kui sebral ületad teed - noh, et mis sa oled mul ees, kui Mina siin sõidan!). Ja vankriga on ju lõpp tore ukerdada jalakäijateteel ja siis autoteel ja siis jälle jalakäijateteel...
Ja nagu sellest Õismäe autojuhtide panusest veel vähe oleks, siis nad ju jätavad auto kuskile maja ette ja ise ilmselgelt elavad ja töötavad hoopis teises kohas (autost võimalikult kaugel). Ja siis need auto signalisatsioonid pidevalt undavad - öösel ja päeval ja öösel ja päeval. 10-30 sekundit vahepeal vahet ja jälle otsast peale. Ja niimodi tunde järjest.
Kusjuures ükskord kui pidin mööduma ühest järjekordselt undavast pannist, kus kõrval üks mees oma viimaseid päevi raseda naisega irvitas, mõtlesin küll, et vaata kuidas siis suur nali selle kisava panni üle on, kui su oma laps magab ja te selle auto signalisatsiooni vaigistada ei suuda. Siis vist polegi enam nii naljakas...
Aga noh, need on need emade mõtted, kelle jaoks lapse uni kõige püham asi on:) Samas aga - kui lennukites ja bussides ja poodides ja igalpool mujal vaadatakse su paar minutit karjuvat last sellise pahameelega (umbes, et hea ema küll, ei suuda oma last vaigistada), siis kuidas autoomanike vastu mingit sellist pahameelset suhtumist pole... (kui nende auto päev läbi üle Õismäe karjub, ja tõesti, ükski laps siiski üle Õismäe karjuda ei suuda päev otsa)? Võibolla, et neid on niipalju rohkem? Või et, nad ei tunne, et peaksid auto omamise pärast koguaeg kodus istuma, et mitte häirida kaaskodanikke..?