Ja see juhtuski, täpselt nn viimasel päeval enne, kui oleks juba kahtlaseks kiskunud:D Ehk siis, päev enne 6 elukuu täitumist, hakkas härra kõhuli keerama!
Mis täna õhtul tähendas süles magamaminekut, sest voodis tuli kohe ja koguaeg kõhuli keerata, aga nii ju ei saa magama jääda! Ainult appi hüüda. Pärast kolmandat katset andsin alla.
Ja mõtlesin ka veel, et härra on ikka ilusasti oma öötegevusi mulle serveerinud. Kunagi ju ärkas 12, siis 4 ja siis hakkas tihedam ärkamine. Nüüd, viimased kuu või kaks on ärkamised liikunud sujuvalt 11, 1, 3, 5, 6.30 ja 7.30 üles. Enamasti kaasnevad siis ka eined. Vahel ema pressib lutti ja härra tigetseb nii, et maja kajab mitu minutit. Aga andis mulle aega harjumiseks siis, nagu tundub:P
Sõbranna just kirjutas, kuidas ta oma sama vanale lapsele nn unekooli tegi ja peale 4ndat ööd on olnud elu nagu lill. Laps magab öö otsa, on päeval rõõmu ja rõõsa ja ei mingit magama kussutamist ja kaisus magamist, mis neile probleemiks oli. Aga jah, 4 ööd nuttu? Nagu et, 4 ööd...? Mitte 4 minutit ega isegi 4 tundi, vaid vahelduva eduga 4 ööd...? Uhh. Tahaks ju ka magada. Nii väga tahaks. Aga ma olen hetkel liiga väsinud, et miskitki ette võtta. Aga küll läheb ilusamaks see asi.
Ja homme on härra tiigri ristimine!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar