et oi-oi-oi.
Alustuseks hommikune õueskäik, mille käigus härra kõndis südamerahuga porimülkasse. Sinna ta jalad muidugi kinni jäid ning sinna ta ka ümber kukkus. Sealt ma ta välja õngitsesin ning sain selle käigus ka enda riided mõnusalt poriseks. Muidugi, mitte ligilähedalegi tema poriduseastmele. Algul ta nagu püüdis mulle teha veel nägu, et teda on solvatud ja haavatud ja tema sai tohutult haiget seal pehme pori sees, aga nähes minu nägu (ilmselt siis väga pahase ning väga-väga pahase vahel) läks suu kohe tavaliseks tagasi ning kriu jäi tulemata. Vaatas mulle ärevalt otsa ning üritas hoopis kallistama tulla! Et noh, võta see pori palun minu pealt ära ning sülle võiksid ka muuseas võtta! Mina, ebastandartne ema nagu ma olen, lükkasin oma last aina endast eemale ning ei suutnud lõpetada küsimast, et miks ometi sul sinna oli vaja minna? Vastust ei saanud. Noh, miks küsimused ei meeldi ju kellelegi! Aga oma porist kinnast näitas mulle kodutee jooksul veel umbes mitukümmend korda, et ometi temasugune puhas inimene peab sellise porise kindaga nüüd olema! Jah, minu kodus elab tõesti väike pedant (ma korjan härra vannisoleku ajal vannist väikse topsiga aina tema riideebemeid, millele härra oma näpukest suunab ning aegajalt saan ka põrandalt niidijuppe või muid sodisid üles võtta, kuna need härrat liigselt erutavad).
Seejärel üritasin härrale selgeks teha, et ma olen ikka veel pahane (mida ma ka olin, kuigi ma saan ju aru, et ta polnud ennast meelega poriseks teinud, aga pahane olin sellegipoolest) ning et läheme nüüd kiiremas korras koju. Aga püüa sa ühte peaaegu kahest koju saada, kui sa ei saa tal käest kinni hoida (sest see tilgub porist!). Inimesed jalutasid vastu ning vestlesid A-ga teemal, et kuidas su ema küll su jalanõus puhtaks saab - aga tema on ju meil nagu linnuke oksal, teda see mõte ei heidutanud:) Soovis vahepeal isegi koduteel liivakasti põike teha, mille ma karmilt ära keelasin!
Mulle järgnes kodus tunnike küürimist, mida härra oma rõõmsa lauluga pealtvaatajana saatis. Jah, ebastandardse emana ei toonud see mu küürimishetkedesse suuremat valgustust ning rõõmu, pigem üritasin härrat teise tuppa mängima saata. Ta ei läinud, muidugi.
Ka lõunauinak oli viimasele ajale kohaselt lühike, tund ja 15 minutit ehk tuli välja? Milleks magada, kui on toredamatki teha!
Ja ega päev ühe häppeningiga läbi saa! Kui olin ennast piisavalt kogunud, otsustasin õhtuks teha maitsvat ja tervislikku kana-suvikõrvitsa vormirooga (retsepti võtsin viimasest Eesti Naisest ja puha)! Tund aega söögitegu (härra veetis siis isaga õues aega) ning sööma. Aga nagu võis ette arvata - igasugused riisi ja kana ja tomatit sisaldavad road on härra jaoks mõttetud! Natukene toidus sonkimist, selle lusikaga näo ette toomist ning siis oksenäo tegemist, riisiterade õngitsemist ning lauale ajamist ning mõndade poolkogemata maha viskamist... Vahepeal ka kanatükid lähevad taldrikuäärel kujutletava autoga sõitma, tehes rõõmsalt prmm prmm... Igavusest kallas härra endale kõrisse lauaääres istudes pudelitäie vett ning siis oli ühtäkki ja korraga muidugi vaja potile söögitoolist hüpata. Noh, veidi hilja oli see mõte endale teostuse leidnud, seega söök söömata ning püksid märjad (loe emale natukene veel riideid pesta - mis ta muidu küll teeks?). Potti vannitoas puhastades kuulsin väikest plärtsu ning tagasi tulles oli härra suutnud oma toidukausi põrandale kukutada (suure tõenäosusega bussiga sinna otsa sõites - ei tasu küsida miks peavad bussid sõitma söögilaual, kuna jällegi on tegemist miks küsimusega, mis vastuse võlgu jääb). Vaatas mulle väga süütul ilmel küll otsa, aga see teda ei päästnud. Mina olin juba muutunud tigedaks herilaseks. Et natukenegi rahuneda, viisin härra väikse tooliga teise tuppa ning palusin tal seal veidi istuda ning oma elu üle järgi mõelda:) Esimest korda kusjuures. Ta ilmselgelt ei taibanud selle "kasvatuslikku" suunitlust või siis minu jaoks "aeg-maha" suunitlust ning üsna rõõmsalt istus seal toolil. Mina natukene rahunesin teises toas ja ma arvan, et ta oli päris rahul, et ta minuga ühes ruumis viibima ei pidanud:) (minust on last kasvatades või siis pigem lapsega koos elades saanud ettearvamatu koleerik, kes ägestub pisiasjade peale ning siis ei suuda enam rahuneda - tegelikult tunnen ma ennast aegajalt lihtsalt äärmiselt oskamatuna, kahjuks). Igatahes mõne minuti pärast läksin küsisin, kas ta mõtles natukene toiduga mängimise üle, tema tegi mähh, võttis tooli kaenlasse ja tõi selle mänguasjade juurde tagasi. Tegemist oli siis pisikese mõmmitooliga:P Ma ei tea mida ta seal mõtles ja kas mõtles, aga mina igatahes sain enda mõtted paremini kokku kogutud!
Ning õhtu lõpetuseks järgnes pesude kuivamapanek (minu poolt), mille ajal härra suutis isa riided kapist välja sikutada. Nagu siis ühe riiulitäie. Et mul ikka veel midagi toredat teha oleks, oma igaval õhtul!
Aga vormiroa juurde tagasi tulles - 7.30 pakkusin talle uuesti süüa (eesmärgiga MITTE kell 6 hommikul hakata vestlema teemadel mämm-mämm, kui ema tõesti väga tahaks magada!) ning tegin temaga leebe diili, et sööd natukene soolastoitu ja siis saad küpsist. Noh, 3 lusikatäit niimodi läkski, aga siis hakkas kerge protest. Seega tegime veelgi leebema diili, et lusikatäis vormirooga ja siis küpsis jne. Sõime ära kausitäie vormirooga ja 5 küpsist. Valed kasvatusvõtted jms, aga ma loodan hommikul 7-ni magada!
Ja ausalt öeldes pole mul midagi selle vastu, et laps jätab söögi järgi või kõike ei taha - aga ideaalses A maailmas sööksime me ainult vorsti-sinki, pitsat, pastat ning kaaniksime mahla. Noh, õunu-ploome ilmselt sööksime ka. Ideaalses minu maailmas sööme me ka neid asju, aga mitte pidevalt ja koguaeg. Seega minu arvates pole laps päris pädev otsustama, et mida tema sööb või ei söö. Jah, ta ei pea kaussi tühjaks sööma, aga ta peab natukene sööma. Kui mitte nüüd, siis tunni aja pärast. Või noh, millalgi. Õnneks meil enamasti töötab selline motivaator, nagu äädikane hapukurk:D Sellega saavad ka tervislikumad palad sisse söödud! Kuigi ega kurta ei saa - A sööb hea meele ja hea isuga ning enamusi toite (v.a. siis eespool nimetatud kana-riisi või liha-riisi road). Äärmiselt hea isuga, tegelikult:)
Oli selline pikk päev!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar