sai eile härra täitsa ise seljalt pika pusimise peale! Esimest korda! Ema oleks rõõmust lausa lakke lennanud:D Suursündmus ju ikka!
Lisaks läks eile õhtul iseseisvalt magama! Üksinda oma toas! Kuna tiigri õhtune magamaminek viimastel päevadel tähendab voodisse panekut, kus ta seal siis aktiivselt keerlema hakkab, tundus justkui mõttetu juures passida. Ja nii ta seal keerutaski, lutt suus, kuni lõpuks magama jäi. 180 kraadi seekord välja keerutatud. Ei mingit porinat ega midagi. Mitte et see muidugi nüüd mingi harjumus oleks, üldiselt ikka vaja pai, luti tagasipanekut, paari sõna või sülle:D
Iga nädal erinevad harjumused, ei jõua järgegi pidada...
laupäev, 28. mai 2011
neljapäev, 26. mai 2011
ma võin ju kiidelda
aga reaalsus on see, et härra oskused kaovad üldiselt samal päeval kui ta need omandab ja ma siin neid välja hõikuda saan. Et järgmisel päeval on täiesti unustatud ja pole mingit huvigi uuesti avastada. Ehk siis keeramine kestis täpselt ühe päeva ja praegu pole sellest enam haisugi järel.
Muidugi on üks imepärane oskus, mis meelest ei läe ja millega võikski päevi sisustada - pöidla imemine.
Aga muidu on päevad veidi rahulikumad olnud, sest noormees soostub pöidla asemel aegajalt ka lutti imema ning kuna ema ei viitsi enam üritadagi härrat toas magama panna, vaid ajab aga vankri 4 korda päevas uksest välja, siis pole ka skandaale olnud.
Öösel endiselt 3-4 einet ning samapalju niisama ärkamisi, mis lutiga saavad lahendatud. Päev algab samamoodi 6-7 vahel ning lõppeb 8-9 ajal.
Kuum on endiselt, kui vahepeal aga pani termomeeter päikese käes 37 kraadini välja, siis nüüd õnneks jääb 30 kanti. Ei teagi kohe kuidas Eestis oleme, kui ei saa lasta härral päevad läbi alasti möllata ning peab teda ja ennast ka riidesse toppima. Vot nüüd ei sobi üks ja ei sobi teine:)
Ma pole kirjutanud, aga härral on siin ka juba üks mängukaaslane (noh, nad küll mänginud pole omavahel, aga kunagi ikka:)). Jakub, elab meie vastasmajas, 6 kuud vana, härrast pisem (see vist küll midagi erilist pole:D). Emaga oleme paar korda vestelnud, aga ma olen ilmselt üsna hädine partner teistele lapsemammadele kuna iga 2 tunni tagant oma munakividele torman ning üle 40 minuti ka kuskil kodust kaugemal olla ei saa. Ehk siis pole jalutuskäikudeks asja ja ega me ärkvel olles väga kaua õues ei saa olla (härra ei viitsi lihtsalt). Aga mõne aja pärast kindlasti.
Lisaks on kohe-kohe tulemas ka teine mängukaaslane, tüdruk, meie enda majast, kes praegu naudib viimaseid päevi ema kõhus.
Muidugi on piirkond kus elame täis beebsusid, aga teistega pole vestelnud (veel).
Muidugi on üks imepärane oskus, mis meelest ei läe ja millega võikski päevi sisustada - pöidla imemine.
Aga muidu on päevad veidi rahulikumad olnud, sest noormees soostub pöidla asemel aegajalt ka lutti imema ning kuna ema ei viitsi enam üritadagi härrat toas magama panna, vaid ajab aga vankri 4 korda päevas uksest välja, siis pole ka skandaale olnud.
Öösel endiselt 3-4 einet ning samapalju niisama ärkamisi, mis lutiga saavad lahendatud. Päev algab samamoodi 6-7 vahel ning lõppeb 8-9 ajal.
Kuum on endiselt, kui vahepeal aga pani termomeeter päikese käes 37 kraadini välja, siis nüüd õnneks jääb 30 kanti. Ei teagi kohe kuidas Eestis oleme, kui ei saa lasta härral päevad läbi alasti möllata ning peab teda ja ennast ka riidesse toppima. Vot nüüd ei sobi üks ja ei sobi teine:)
Ma pole kirjutanud, aga härral on siin ka juba üks mängukaaslane (noh, nad küll mänginud pole omavahel, aga kunagi ikka:)). Jakub, elab meie vastasmajas, 6 kuud vana, härrast pisem (see vist küll midagi erilist pole:D). Emaga oleme paar korda vestelnud, aga ma olen ilmselt üsna hädine partner teistele lapsemammadele kuna iga 2 tunni tagant oma munakividele torman ning üle 40 minuti ka kuskil kodust kaugemal olla ei saa. Ehk siis pole jalutuskäikudeks asja ja ega me ärkvel olles väga kaua õues ei saa olla (härra ei viitsi lihtsalt). Aga mõne aja pärast kindlasti.
Lisaks on kohe-kohe tulemas ka teine mängukaaslane, tüdruk, meie enda majast, kes praegu naudib viimaseid päevi ema kõhus.
Muidugi on piirkond kus elame täis beebsusid, aga teistega pole vestelnud (veel).
esmaspäev, 23. mai 2011
vankrist
Põhimõtteliselt on nüüdseks saanud selge, et last saades tuleks osta (või laenata) endale kõige odavam ja vanem vanker. Sest seal pole mingit imevedrustust, vanker vappuks igal teel ja laps ilmselt ka uinuks igal teel. Poleks vaja munakivisillutisel ennast lolliks kõndida, et beebsu magama panna.
Meie aga ostsime endale kalli ja uue gessleini. Mis siiani oli suurepärane vanker - siin mägede vahel vankerdades tõesti mugav, et sai sanga edasi-tagasi tõsta (sest ega härrale meeldinud ometi pea alaspidi olla). Lisaks pidur, jällegi vajalik vidin. Kookoniga olen rahul olnud, käruosast ei oska veel rääkida. Kui ainult...
Poleks meil vankri sang hakanud ära murduma! No tõesti, 3 kuud kasutatud uhiuus vanker ja sang hakkab murduma! Ja pole nagu suuri variante mida teha. Vanker eestist ostetud, garantii eestis, meie aga sinna minemas alles kuu aja pärast. Siin läheduses ka mingit töökoda pole. Sai eestist ostetud siis uued jubinad nende murduvate asemele ja vanaemaga kohale transporditud (kas pole kummaline, et neid pisikesi jubinaid poes vabalt osta saab - justkui on normaalne et vankri sangad murduvad?). Nende vahetamine oli oioi mis jama - kruvid polnud miskid tavalised kruvid, mida drelliga saaks eemaldada, vaid ümmargused jubinad, mis jõuga tuli eemaldada. Issil jama kui palju kõige sellega! Lisaks oli poest müüdud üks vidin pooleldi vale, ehk siis nüüd ei saa sanga kõrgust reguleerida...
Olen pettunud! Kõige enam siis ilmselt poes - beebitarbed.ee! Kõigepealt saadeti mulle pakiga üldse vale vankri raam, siis toodi õige raam järgi, mis 3 kuud hiljem lagunema hakkab! Kes teab kui vana see raam oli või kuidas see kõik võimalik on! Sest tundub, et paljudel teistel sama mudeli omanikel sellist probleemi pole.
Noh, vähemalt praegu saab vankriga sõita jälle!
Meie aga ostsime endale kalli ja uue gessleini. Mis siiani oli suurepärane vanker - siin mägede vahel vankerdades tõesti mugav, et sai sanga edasi-tagasi tõsta (sest ega härrale meeldinud ometi pea alaspidi olla). Lisaks pidur, jällegi vajalik vidin. Kookoniga olen rahul olnud, käruosast ei oska veel rääkida. Kui ainult...
Poleks meil vankri sang hakanud ära murduma! No tõesti, 3 kuud kasutatud uhiuus vanker ja sang hakkab murduma! Ja pole nagu suuri variante mida teha. Vanker eestist ostetud, garantii eestis, meie aga sinna minemas alles kuu aja pärast. Siin läheduses ka mingit töökoda pole. Sai eestist ostetud siis uued jubinad nende murduvate asemele ja vanaemaga kohale transporditud (kas pole kummaline, et neid pisikesi jubinaid poes vabalt osta saab - justkui on normaalne et vankri sangad murduvad?). Nende vahetamine oli oioi mis jama - kruvid polnud miskid tavalised kruvid, mida drelliga saaks eemaldada, vaid ümmargused jubinad, mis jõuga tuli eemaldada. Issil jama kui palju kõige sellega! Lisaks oli poest müüdud üks vidin pooleldi vale, ehk siis nüüd ei saa sanga kõrgust reguleerida...
Olen pettunud! Kõige enam siis ilmselt poes - beebitarbed.ee! Kõigepealt saadeti mulle pakiga üldse vale vankri raam, siis toodi õige raam järgi, mis 3 kuud hiljem lagunema hakkab! Kes teab kui vana see raam oli või kuidas see kõik võimalik on! Sest tundub, et paljudel teistel sama mudeli omanikel sellist probleemi pole.
Noh, vähemalt praegu saab vankriga sõita jälle!
pühapäev, 22. mai 2011
oskused
Põhimõtteliselt oskame me nüüd pöörelda! Mis tähendab, et kui magamamineku alguses on noormees ühtepidi voodis, siis magamajäämise ajaks on pööratud ennast 90-180 kraadi ja ema käsi siis lutti hoides peab järgi jõudma sellele suurele keerlemisele. Kõige mugavam on praegu uinuda nii, et jalad vedelevad hoopis suurel voodil ja pea siis on kuskil külgmise võre vastas.
Ja lisaks - täna algas kõhult seljale keeramine!!! Nii et ole ise kõhuli kui tahad, mina ei viitsi!
Aga lõunauned toimuvad praegu kõik õues, sest kellel seda toajama ja skandaali ikka vaja on. Lisaks kui on kohapeal vanaema, kes aina vankerdaks härraga, mis siis häda!
Ja lisaks - täna algas kõhult seljale keeramine!!! Nii et ole ise kõhuli kui tahad, mina ei viitsi!
Aga lõunauned toimuvad praegu kõik õues, sest kellel seda toajama ja skandaali ikka vaja on. Lisaks kui on kohapeal vanaema, kes aina vankerdaks härraga, mis siis häda!
pühapäev, 15. mai 2011
röök
tuli meile eile külla. Muidugi, enne magama minekut. Kestis kahel korral 40 minutit ehk siis 1,2 tundi kokku. Ei vaibunud ei süles ega voodis, lutiga ega ilma. Viis härral hääle kähedaks, aga kestis sellegi poolest. Ei tea ausalt, kas tekitas suurema trauma emale või tiigrile. Kes on kuulnud rööki, teab, et juba minut selle seltsis võib pea soojaks ajada. Aga härra otsustas, et alla 40 minuti ei kõlba nagu ka.
Ühesõnaga - uni on tiigri kõige suurem vaenlane. Haigutustest ja jorinast hoolimata. Ja kui siis mitte magama panna ja lasta härral üleval olla, siis ju väsimus on nii suur, et ei taha mitte midagi muud ka teha. Isegi süles tassimine ei kõlba, sest väsimus on nii suur! Aga voodis - naer, millele järgnes eile röök. Ma tõesti tahaks loota, et täna pole röök enam meie juures.
Ühesõnaga - uni on tiigri kõige suurem vaenlane. Haigutustest ja jorinast hoolimata. Ja kui siis mitte magama panna ja lasta härral üleval olla, siis ju väsimus on nii suur, et ei taha mitte midagi muud ka teha. Isegi süles tassimine ei kõlba, sest väsimus on nii suur! Aga voodis - naer, millele järgnes eile röök. Ma tõesti tahaks loota, et täna pole röök enam meie juures.
neljapäev, 12. mai 2011
ei taha
ma arvan, et kui härra oskaks rääkida, siis tema peamine kasutatav väljend oleks "ei taha". Ei taha mänguasju vaadata; ei taha siin tekil lebada; ei taha siin toolil istuda; ei taha seda mänguasja enda kätte; ei taha magama; ei taha krooksu välja lasta jne jne.
Kui ma ainult teaks mida ta tahab... Peale kätel kandmise loomulikult :)
Samas nagu issi ütleb, on see ka härra ema poolt põhiline kasutatav väljend, nii et ju siis pole midagi imestada:D
Kui ma ainult teaks mida ta tahab... Peale kätel kandmise loomulikult :)
Samas nagu issi ütleb, on see ka härra ema poolt põhiline kasutatav väljend, nii et ju siis pole midagi imestada:D
jäähoki
MM siiani kestab ja tsehhil on siiani hästi läinud. Võitnud pääsu poolfinaali. Ehk siis issil on, mida tiigrile rääkida. Eelmisel nädalal mõjus see vägagi hästi - peale 5.30 ärkamist ja ema vihaseid pilke isa suunas 6.30 ajal (tõuse nüüd ka üles, mis sa magad seal!) ajas ka tema endale kargu alla ja pakkus välja, et paneb tiigri endale kõhukotti, et ema saaks veel veidi voodis pikutada. No sellist pakkumist pole vaja mitu korda teha! 30 minuti pärast toodi aga ka tiiger täiesti magavana voodisse ja ema imestas, et mis juhtus - enamasti ta ei jää kõhukotis magama ja ammugi mitte vaikselt. Tuli välja, et issi oli siis heietanud terve see aeg oma jäähokist ja üks hetk kui avastas, oli tiigril juba toss väljas:D Aga olgem ausad - ta võib tõesti lõputult heietada sellest.
Täna hommikul võttis ka issi tiigri enda juurde ja asus eilse USA-Tsehhi üksiksasjalikke muljeid härrale jagama. Pärast ütles, et iga kord kui ta siis elavalt kirjeldas, et löödi värav (goal!!! - tsehhi keeles midagi sarnast), oli tiiger ennast mõnusasti tühjendanud. 4 väravat - 3 tühjendamist:D Ei tea miks siis viimasega seda ei juhtunud.
Lisaks on meeletult kuum. Hommikul üles tõustes on termomeeter 17 kraadi lähedal, kella 11 ajal 25 ning õhtul kerkib 32-ni (aga päike paistab siis peale). Nii et härra väga ei soovi õues magada ning saan täitsa aru temast. Tuult ka pea üldse pole. Ema tõmbaks küll bikiini selga, aga iseasi mis naabrid arvaksid sellest, kui bikiiniväel vankerdada kodutänavas:D
Täna hommikul võttis ka issi tiigri enda juurde ja asus eilse USA-Tsehhi üksiksasjalikke muljeid härrale jagama. Pärast ütles, et iga kord kui ta siis elavalt kirjeldas, et löödi värav (goal!!! - tsehhi keeles midagi sarnast), oli tiiger ennast mõnusasti tühjendanud. 4 väravat - 3 tühjendamist:D Ei tea miks siis viimasega seda ei juhtunud.
Lisaks on meeletult kuum. Hommikul üles tõustes on termomeeter 17 kraadi lähedal, kella 11 ajal 25 ning õhtul kerkib 32-ni (aga päike paistab siis peale). Nii et härra väga ei soovi õues magada ning saan täitsa aru temast. Tuult ka pea üldse pole. Ema tõmbaks küll bikiini selga, aga iseasi mis naabrid arvaksid sellest, kui bikiiniväel vankerdada kodutänavas:D
kolmapäev, 11. mai 2011
Mõni päev võiks lihtsalt ollagi olemata.
Täna öösel oli mul must auk, ehk siis ma ei tea millal tiiger tuli minu kõrvale ja millal ja kas ta esimest korda sõi. 2.30 oli ta igatahes seal ja mul pole aimugi kas tühja kõhuga või mitte. Üldiselt natukene hirmutav.
Aga muidu on öine tegevus suht sama. 11.30 kolitakse nihver-nahveri ja jorina peale ema kõrvale, 1-2 ajal on eine, 2.30 on mingi probleem ning vahetatakse külge/pakutakse lutti, 4.30 jälle mingi probleem ning vahetatakse külge/pakutakse lutti/aidatakse puukse välja, 5.20 - probleem, mis päädib einega, 6.30 probleem, mida püütakse lutiga lahendada, enamasti lõppeb einega, järgneb väike uni kuni 7.30, kuid enamasti ei järgne ning 6.40 on ülesse tõus (vahel muidugi ka isegi 5.30).
Lisaks on täna päevauned olnud skandaalsed, võiks öelda, et pill tuleb pika ilu peale. Kui peale voodisse ronimist siis see suur lõbu ja naermine hakkab, ega siis ju enam magama ei taha minna! Peale 3ndat katset ning 3 tundi üleval olekut (enamasti siis 1,5 kuni 2) ema lihtsalt hoidis teda voodis ja see muidugi ei teinud asja paremaks. Ja lõpuks oli meil mõlemil pill, mis härrat veel rohkem endast välja viis. Ma imestan, et keegi naabruskonnast meile lastekaitset kohale ei ole saatnud, sest see ikka kestis ja kestis. Põhimõtteliselt ma ju piinan oma last, vähemalt väljendab ta ennast nii. Sunnin siis vägivaldselt magama. Njah.
Ahjaa, lisaks see lause, et vanemateks kasvatakse koos lastega. Ma tunnen küll täna, et pole kuskile poole kasvanud. Peaks ja tahaks, aga näe, ei oska või olen suutmatu lihtsalt. Ikka on skandaalid, ikka viivad need mind ka endast välja ning ikka ei suuda ma neid lahendada:( Ja ma tunnen, et just nendel päevadel, kui kurnatus ja väsimus on kõige suurem, on probleemid kõige lihtsamad tekkima ja ei jagu lihtsalt empaatiat:( Ei mulle ega talle.
Aga muidu on öine tegevus suht sama. 11.30 kolitakse nihver-nahveri ja jorina peale ema kõrvale, 1-2 ajal on eine, 2.30 on mingi probleem ning vahetatakse külge/pakutakse lutti, 4.30 jälle mingi probleem ning vahetatakse külge/pakutakse lutti/aidatakse puukse välja, 5.20 - probleem, mis päädib einega, 6.30 probleem, mida püütakse lutiga lahendada, enamasti lõppeb einega, järgneb väike uni kuni 7.30, kuid enamasti ei järgne ning 6.40 on ülesse tõus (vahel muidugi ka isegi 5.30).
Lisaks on täna päevauned olnud skandaalsed, võiks öelda, et pill tuleb pika ilu peale. Kui peale voodisse ronimist siis see suur lõbu ja naermine hakkab, ega siis ju enam magama ei taha minna! Peale 3ndat katset ning 3 tundi üleval olekut (enamasti siis 1,5 kuni 2) ema lihtsalt hoidis teda voodis ja see muidugi ei teinud asja paremaks. Ja lõpuks oli meil mõlemil pill, mis härrat veel rohkem endast välja viis. Ma imestan, et keegi naabruskonnast meile lastekaitset kohale ei ole saatnud, sest see ikka kestis ja kestis. Põhimõtteliselt ma ju piinan oma last, vähemalt väljendab ta ennast nii. Sunnin siis vägivaldselt magama. Njah.
Ahjaa, lisaks see lause, et vanemateks kasvatakse koos lastega. Ma tunnen küll täna, et pole kuskile poole kasvanud. Peaks ja tahaks, aga näe, ei oska või olen suutmatu lihtsalt. Ikka on skandaalid, ikka viivad need mind ka endast välja ning ikka ei suuda ma neid lahendada:( Ja ma tunnen, et just nendel päevadel, kui kurnatus ja väsimus on kõige suurem, on probleemid kõige lihtsamad tekkima ja ei jagu lihtsalt empaatiat:( Ei mulle ega talle.
Ehk täna on parem öö ja homme parem päev? Tasub loota!
teisipäev, 10. mai 2011
need härra naljad...
Et siis jälle enne uinumist. See tundub olevat meil üldse kõige lõbusam tegevus, sest seal kohe juhtub! Viimastel päevadel härrat ööunne pannes on tal tekkinud mitu uut harjumust. Nüüd läheb härra voodisse, ema võtab kõrval oma kaisuasendi sisse hoides samal ajal härral lutti suus ja siis me vedeleme seal. Ja härra vaatab otsa ning hakkab silmi pööritama. Pahuralt muidugi! Öeldes justkui, et "ma olen sulle ju sadu kordi juba öelnud, et mulle ei meeldi see asi üldse!" Ja teeb jälle silmadega selle suurimat tüdimust näitava ringi, ajades need pea pahupidi. Ja no püüa sa naeru tagasi hoida selle ajal! Aga kui naerupurtsakad välja tulevad, siis tema ju solvub!:D Ei tohi naerda, tema on ju tõsine mees! Lisaks tuleb nüüd veel enne ööund oma sõrmed üle lugeda - et ometi pole päevajooksul ükski kaotsi läinud! Siis tõstetaksegi käsi näo ette ja vaadatakse üle. Ja siis teine käsi ka. Ilmselt kunagi hakkab ka varbaid üle lugema - kes teab, äkki ema on veel pihta pannud!
Päevauned ka sama lõbusad. Üliväsinuna jõuame voodisse, miski ei sobi, haigutused viivad lõualuu juba paigast ja no selline tunne, et kohe härra kukub magama. Ja esimesel minutil ongi vaikselt, tõmbab oma piibutobi ja läheb justkui magama. Siis aga piibutobi tegemine vaibub, härra keerab pea üles ja kõige suurem vanamehe naeratus tuleb tema huulile! Ja no siis alles algab lõbu! Piip suust välja ja naeratus teise otsa. Lõkerdamine, naer, no nii lõbus on seal siis! Ja see, et ema veel kõrval lebab - kas võiks suuremat nalja üldse välja mõelda! Njah.
Ja päevas 1-2 korda teeme me ka vankerdades uinakut. Sellega on härral teine nali. Nimelt on ta aru saanud, et ema ei saa samal ajal kõndida ja lutti suus hoida. Ehk siis lutt pannakse suhu, kolm tõmmet ja sülitan välja! Asendan pöidlaga. Ema peatub, paneb luti suhu, kolm tõmmet ja sülitan välja, asendan pöidlaga. Ja niimodi võikski see jätkuda, kuid enamasti ema tüdineb peale 10 korda ära, sest edasi on liigutud kuskil 20 meetrit ja no võiks ikka ju jalutada ka natukene. Niisiis on vankerdades härral rõõm uinuda viimasel ajal pöidlaga.
Uinumisest veel siis niipalju, et jätkuvalt üritab härra ema pikendada tema uinakuid. Mis reaalsuses tähendab siiani seda, et 30 minuti möödudes keerab ema ennast härra kõrvale ning hakkab aga poolmagavale tiigrile lutti pakkuma, seda suus hoidma või tagasi suhu asetama. Ja nii suudame 1,5 tundi välja venitada. Oleks see ühekordne tegevus, aga kahjuks mitte. Ikka tulebki 30 minutit kõrval lebada ja siis härrakest unel hoida. Aga parem see, kui 40 minutilised uned! Kohe on tal ka tujust aru saada, et kui on pikemalt maganud, on parem olla ja meel rõõmus!
Lisaks on härra jätkuvalt meil shokolaadi kvaliteeditester. Ehk siis kui ema manustab mingit odavamat shokolaadi või eesti shokolaadi:D, on kohe allergia platsis. Austria shokolaad sobib aga täiesti probleemivabalt.
Ja mängimise koha pealt võib härrat praegu iseloomustada kui vaatlejat. Põhimõtteliselt võib ta ju lebada näiteks tegelustekil, aga palju huvitavam on seal olles vaadata hoopis ema, kes samal ajal sööb! Või istuda toolis ning vaadata ema, kes pesu kokku paneb! Kui mingi mänguasja talle ette panen, siis on paari minuti pärast kurtmine, kuidas ta ei taha ja ei viitsi seda mõttetut vidinat vahtida! Aga no hea, et on vähemalt üks ema, keda igavushetkedel vahtida ja kelle kodutööde tegemist jälgida! Ja muidugi tegelikult on kõige toredam, et neid kodutöid siiski aegajalt teha lubatakse. Muidugi saab põrandat pesta ka nii, et härra istub kõhukotis nagu nõudlik töödejuhataja ja ema siis aga küürib ja peseb, aga ütleme nii, et ema jaoks see lahendus nüüd kõige mugavam ka pole. Nii et aitäh kallis tiigrike!
Ahjaa, ja keeratakse ka paremale küljele juba. Ning mänguasjadega saab ise neid käes hoides ka natukene tegeleda.
Päevauned ka sama lõbusad. Üliväsinuna jõuame voodisse, miski ei sobi, haigutused viivad lõualuu juba paigast ja no selline tunne, et kohe härra kukub magama. Ja esimesel minutil ongi vaikselt, tõmbab oma piibutobi ja läheb justkui magama. Siis aga piibutobi tegemine vaibub, härra keerab pea üles ja kõige suurem vanamehe naeratus tuleb tema huulile! Ja no siis alles algab lõbu! Piip suust välja ja naeratus teise otsa. Lõkerdamine, naer, no nii lõbus on seal siis! Ja see, et ema veel kõrval lebab - kas võiks suuremat nalja üldse välja mõelda! Njah.
Ja päevas 1-2 korda teeme me ka vankerdades uinakut. Sellega on härral teine nali. Nimelt on ta aru saanud, et ema ei saa samal ajal kõndida ja lutti suus hoida. Ehk siis lutt pannakse suhu, kolm tõmmet ja sülitan välja! Asendan pöidlaga. Ema peatub, paneb luti suhu, kolm tõmmet ja sülitan välja, asendan pöidlaga. Ja niimodi võikski see jätkuda, kuid enamasti ema tüdineb peale 10 korda ära, sest edasi on liigutud kuskil 20 meetrit ja no võiks ikka ju jalutada ka natukene. Niisiis on vankerdades härral rõõm uinuda viimasel ajal pöidlaga.
Uinumisest veel siis niipalju, et jätkuvalt üritab härra ema pikendada tema uinakuid. Mis reaalsuses tähendab siiani seda, et 30 minuti möödudes keerab ema ennast härra kõrvale ning hakkab aga poolmagavale tiigrile lutti pakkuma, seda suus hoidma või tagasi suhu asetama. Ja nii suudame 1,5 tundi välja venitada. Oleks see ühekordne tegevus, aga kahjuks mitte. Ikka tulebki 30 minutit kõrval lebada ja siis härrakest unel hoida. Aga parem see, kui 40 minutilised uned! Kohe on tal ka tujust aru saada, et kui on pikemalt maganud, on parem olla ja meel rõõmus!
Lisaks on härra jätkuvalt meil shokolaadi kvaliteeditester. Ehk siis kui ema manustab mingit odavamat shokolaadi või eesti shokolaadi:D, on kohe allergia platsis. Austria shokolaad sobib aga täiesti probleemivabalt.
Ja mängimise koha pealt võib härrat praegu iseloomustada kui vaatlejat. Põhimõtteliselt võib ta ju lebada näiteks tegelustekil, aga palju huvitavam on seal olles vaadata hoopis ema, kes samal ajal sööb! Või istuda toolis ning vaadata ema, kes pesu kokku paneb! Kui mingi mänguasja talle ette panen, siis on paari minuti pärast kurtmine, kuidas ta ei taha ja ei viitsi seda mõttetut vidinat vahtida! Aga no hea, et on vähemalt üks ema, keda igavushetkedel vahtida ja kelle kodutööde tegemist jälgida! Ja muidugi tegelikult on kõige toredam, et neid kodutöid siiski aegajalt teha lubatakse. Muidugi saab põrandat pesta ka nii, et härra istub kõhukotis nagu nõudlik töödejuhataja ja ema siis aga küürib ja peseb, aga ütleme nii, et ema jaoks see lahendus nüüd kõige mugavam ka pole. Nii et aitäh kallis tiigrike!
Ahjaa, ja keeratakse ka paremale küljele juba. Ning mänguasjadega saab ise neid käes hoides ka natukene tegeleda.
pühapäev, 8. mai 2011
ära kurda enne hommikut
Ehk siis tundub, et liiga palju pessimistlikke mõtteid. Uus lutt (sama firma) lahendas olukorra, ju siis see eelmine oli nii läbi imetud (3 nädalat?). Ei ole streiki. Ja täna on paar pikemat päevaund ka saavutatud. Võibolla lihtsalt ka emadepäeva kink:D Sest ega muu rõõmsamaks teegi, kui et lapsel on hea tuju ja hea uni.
Ja unest veel, et ma olen aru saanud, kuidas kõige püham asi ongi lapse uni:) Kui saaks, siis ei laseks mitte millelgi seda häirida. Ilmselt kõik, kes on suure hulga aega veetnud last magama pannes, nõustuvad sellega. Täna oleks läinud slovaki lastega pahandama (ei tea küll mis keeles), sest kui panin härrat magama, lubati mingid paariaastased päkad meie koridoripeale jooksma-kisama. No tere tore! See kisa oli veel ok, aga siis nad hakkasid koridoriust põmmutama! Härra oli poolunes ja kuidas ta ehmatas:( Nii kahju oli temast. Ja minuti pärast uuesti. Ja siis 5 minuti pärast uuesti!!! Oi ma olin nii vihane! Aga mida ma neile öelda oleks osanud? Ja kas ma Eestiski oleks tegelikult ka läinud ja midagi öelnud? Aga tahtmine oli küll. Õnneks nad siis peale seda 3ndat korda lahkusid. Muidu oleks ma pidanud ilmselt ise härra sisse pakkima ja õue ronima hoopis.
Aga jah, eks mul endal varsti selline paariaastane, kellel ei saa koguaeg kõrval olla ja käskida-keelata. Aga ma võin ju loota, et härrast tuleb mõistlik viisakas noor poiss:D
Ja unest veel, et ma olen aru saanud, kuidas kõige püham asi ongi lapse uni:) Kui saaks, siis ei laseks mitte millelgi seda häirida. Ilmselt kõik, kes on suure hulga aega veetnud last magama pannes, nõustuvad sellega. Täna oleks läinud slovaki lastega pahandama (ei tea küll mis keeles), sest kui panin härrat magama, lubati mingid paariaastased päkad meie koridoripeale jooksma-kisama. No tere tore! See kisa oli veel ok, aga siis nad hakkasid koridoriust põmmutama! Härra oli poolunes ja kuidas ta ehmatas:( Nii kahju oli temast. Ja minuti pärast uuesti. Ja siis 5 minuti pärast uuesti!!! Oi ma olin nii vihane! Aga mida ma neile öelda oleks osanud? Ja kas ma Eestiski oleks tegelikult ka läinud ja midagi öelnud? Aga tahtmine oli küll. Õnneks nad siis peale seda 3ndat korda lahkusid. Muidu oleks ma pidanud ilmselt ise härra sisse pakkima ja õue ronima hoopis.
Aga jah, eks mul endal varsti selline paariaastane, kellel ei saa koguaeg kõrval olla ja käskida-keelata. Aga ma võin ju loota, et härrast tuleb mõistlik viisakas noor poiss:D
laupäev, 7. mai 2011
oh sa mu meie
Ühesõnaga mul oli lootus. Härra tiiger oli 3 päeva nõus tegema mõne päevauinaku ka pikema kui 40 minutit. Muidugi ärkas ikkagi üles peale 40 minutit ja küsis lutti, aga siis magas edasi. Ehk siis 1,5-2 tundi kokku ühe korraga. Ja mul oli lootus, et nüüd lähevadki uinakud pikemaks ning härra hakkab suurele poisile kohaselt tegema kolme pikka uinakut päeva peale. Aga härral olid teised plaanid. Nimelt eilsest hakkas ta kiskuma ja kiskuma oma luti peale ja täna on täiesti arusaadav, et kätte on jõudnud jälle lutistreik. Kolmas! Kaks lutistreiki oleme me üle elanud, vahetanud selle ajal luti välja uue firma luti vastu ning kannatanud nädal kuni kaks seda kurtmist, kui mõttetu vidin see lutt on, kuidas ta üldse ei sobi, aga ilma ju ka magama ei saa jäädud. Kuni siis streik läheb mööda ja sobib jälle see asi uinumiseks.
Ja lisaks sellele, et päevased magamaminekud on üks piin, on ka öised ärkamised viimasel kahel päeval olnud põhimõtteliselt iga tunni aja tagant. Ainult et siis ju ei jää kuidagi magama enam! Tahaks magada, aga lutti ei taha! Piima viskab mulle ise eelmisest söömiskorrast näkku, nii et seda iga tund nagu ka ei paku. Nii ma aga tõstan teda ühele ja teisele poole ennast, et äkki küljevahetus aitab. Täna tegin veel vea, et hakkasin püüdma krooksu kätte saada keset ööd. No annab suuremat solvangut ette kujutada! Kõik naabrid said ka osa sellest ilmselt. Ja no püüa siis peale seda magama jääda. Pakutakse seda nõmedat lutti, mida ei taha, aga ise ka uni ei tule! Ja nii me vaevleme koos seal voodis. Osad ärkamised kestavad ilmselt enam kui pool tundi. Ja enamiku moodustab sellest magama panek.
Lisades sellele öisele trianglile tänsed päevased 30 minutilised uinakud (mida tegelikult ei tohiks uinakuteks kutsudagi, sest no seda nad küll pole), saame ühe üsna pahura lapse. Ja palju päevaseid skandaalikesi. Sest lihtsalt mittemiski ei sobi. Juba ema nägu ajab pahurdama! Vaata ise seda ühte ja sama nägu koguaeg, eks...
Aga küll tulevad need head uned ka tagasi! Loodetavasti juba täna!
Ja lisaks sellele, et päevased magamaminekud on üks piin, on ka öised ärkamised viimasel kahel päeval olnud põhimõtteliselt iga tunni aja tagant. Ainult et siis ju ei jää kuidagi magama enam! Tahaks magada, aga lutti ei taha! Piima viskab mulle ise eelmisest söömiskorrast näkku, nii et seda iga tund nagu ka ei paku. Nii ma aga tõstan teda ühele ja teisele poole ennast, et äkki küljevahetus aitab. Täna tegin veel vea, et hakkasin püüdma krooksu kätte saada keset ööd. No annab suuremat solvangut ette kujutada! Kõik naabrid said ka osa sellest ilmselt. Ja no püüa siis peale seda magama jääda. Pakutakse seda nõmedat lutti, mida ei taha, aga ise ka uni ei tule! Ja nii me vaevleme koos seal voodis. Osad ärkamised kestavad ilmselt enam kui pool tundi. Ja enamiku moodustab sellest magama panek.
Lisades sellele öisele trianglile tänsed päevased 30 minutilised uinakud (mida tegelikult ei tohiks uinakuteks kutsudagi, sest no seda nad küll pole), saame ühe üsna pahura lapse. Ja palju päevaseid skandaalikesi. Sest lihtsalt mittemiski ei sobi. Juba ema nägu ajab pahurdama! Vaata ise seda ühte ja sama nägu koguaeg, eks...
Aga küll tulevad need head uned ka tagasi! Loodetavasti juba täna!
neljapäev, 5. mai 2011
täiesti mõttetu post, aga ikka:)
Minu kuninglik nimi:
Marchioness Karin Lulu Streimannskitt of Bratislavapool
Härra kuninglik nimi:
Duke Andreas Tomas Neville Hubenyham of Bratislavaburgh
Ja issi on:
Baron Tomas Heston Hubenyskitt of Bratislavaford
http://uk.eonline.com/uberblog/royals/index.html
Marchioness Karin Lulu Streimannskitt of Bratislavapool
Härra kuninglik nimi:
Duke Andreas Tomas Neville Hubenyham of Bratislavaburgh
Ja issi on:
Baron Tomas Heston Hubenyskitt of Bratislavaford
http://uk.eonline.com/uberblog/royals/index.html
anna siia
Põhimõtteliselt võid ise närida oma närimislelusid või nendega siin ringi vehkida. Mind need absoluutselt ei huvita! Mõttetud plännid! Lisaks - milleks on siis olemas minu sõrmed, sinu sõrmed ja isegi tädi K käevarred - ikka selleks, et neid saaks järada! Nii et anna aga siia see sõrm!
kolmapäev, 4. mai 2011
IME
See on ikka täiesti uskumatu, kuidas üks pisikene IME oskab rajada sinu südamesse nii mõnusa sooja pesa! Ning mida suuremaks see väike inimene kasvab, seda suuremaks ja soojemaks läheb ka tema pesa sinu südames.
teisipäev, 3. mai 2011
tabud
Ma olen mitu mitu korda mõelnud, kuidas lapse kasvatamisega on seotud nii mitu tabu. Aga üks on see, mis eriti hingel. Ehk siis see, et lapse kasvatamist tohiks kirjeldada ainult ülivõrretes ja positiivsete terminitega. Kui keegi küsib mis tunded sul on olla nüüd ema, siis alati loen ja kuulen vastuseid - suurepärane, ilus, kaunis jne jne. Ning alati eeldatakse, et sa nii vastad! Muidugi on see ka õige! Aga püüdke kellelegi öelda, et teie tunded on lisaks ka väsimus ja et ikka päris raske on - kohe vaadatakse pika pilguga ja mõeldakse, et ju sa ikka ei armasta oma last piisavalt vms. Või ainult tundub nii? Ehk siis lubatud on ainult positiivsed tunded? Justkui kui muu eluga seoses võid sa tunda ikka kõiki oma tundeid, siis ühtäkki pole need enam aktsepteeritud.
Igalt poolt kumab läbi suhtumine, et last kasvatatakse justkui mööda minnes, nagu see oleks nii lihtne (nagu oledki jalad seinal päev otsa ja siis lihtsalt keerad õhtul magama). Kusjuures eriti edastavad seda suhtumist just emad ise. Surfa kuskil foorumis ja pidevalt tundub, et kõigil on kuskilt roosamannamaalt tulnud lapsed, kes magavad päeval 5 tundi ja öösel 10 tundi ja siis söövad ning ülejäänud aja on tegelustekil ja mängivad rõõmsa näoga omaette tunde järjest. Ma lihtsalt ei usu seda! Ainult seda lugedes tekib tunne, et oled ikka ise hea õnnetusehunnik küll, et nii hästi hakkama ei saa. Et ikka vahelduva eduga võitled oma väsimuse ja üliväsimusega.
Aga miks on häbiasi öelda, et olen nii väsinud, et on raske, et on väga raske? Nagu üks inimene kirjutas selle peale: "inimeselt nõutakse emaduses seda rõõmsat ohvrit, oma vaeva ja valu unustamist ja särasilmselt kõrgelennuliste ja ilusate sõnade rääkimist". Aga miks?
Ma arvan, et ei pea alati jagama ainult seda rõõmu, võib jagada ka kõiki teisi tundeid. Ega seetõttu keegi ju oma last vähem ei armasta, et aegajalt väsinud on või tunneb, et ei jaksa. Ma arvan, et just head emad nii tunnevadki, sest nad tahavad lapsele palju anda! Vot!
Igalt poolt kumab läbi suhtumine, et last kasvatatakse justkui mööda minnes, nagu see oleks nii lihtne (nagu oledki jalad seinal päev otsa ja siis lihtsalt keerad õhtul magama). Kusjuures eriti edastavad seda suhtumist just emad ise. Surfa kuskil foorumis ja pidevalt tundub, et kõigil on kuskilt roosamannamaalt tulnud lapsed, kes magavad päeval 5 tundi ja öösel 10 tundi ja siis söövad ning ülejäänud aja on tegelustekil ja mängivad rõõmsa näoga omaette tunde järjest. Ma lihtsalt ei usu seda! Ainult seda lugedes tekib tunne, et oled ikka ise hea õnnetusehunnik küll, et nii hästi hakkama ei saa. Et ikka vahelduva eduga võitled oma väsimuse ja üliväsimusega.
Aga miks on häbiasi öelda, et olen nii väsinud, et on raske, et on väga raske? Nagu üks inimene kirjutas selle peale: "inimeselt nõutakse emaduses seda rõõmsat ohvrit, oma vaeva ja valu unustamist ja särasilmselt kõrgelennuliste ja ilusate sõnade rääkimist". Aga miks?
Ma arvan, et ei pea alati jagama ainult seda rõõmu, võib jagada ka kõiki teisi tundeid. Ega seetõttu keegi ju oma last vähem ei armasta, et aegajalt väsinud on või tunneb, et ei jaksa. Ma arvan, et just head emad nii tunnevadki, sest nad tahavad lapsele palju anda! Vot!
viimase aja suursündmused
on loomulikult olnud tädi K visiit ja jäähoki MM Bratislavas. No minu ja härra jaoks siiski esimene:D Teine on härra issile väga oluline, misõttu võib õhtuti kuulda aegajalt nii meie kui naabrite korteritest erinevaid hõikeid. Aga tädi K visiit oli väga tore - härra oli temaga armulik, pildus naeratusi siia ja sinna, lubas ennast õue 4 korda päevas jalutama viia (40 minutiks muidugi), demonstreeris ka talle vankris oma kopsumahtu, lubas ennast kätel kanda ja lõbustada. Ühesõnaga said kohe väga headeks sõpradeks! Lisaks ei pidanud härra ema endale süüa tegema ja sai jalad seinal istuda ja arvutis surfata. Rõõm ja õnn!
Ja täna siis peale tädi lahkumist panin härra voodisse uinakule ning tundub, et rõõm selle üle on nii suur, et uinak on juba kestnud 1,5 tundi:D Ometi ei pea seal vankris värsket õhku hingama:P
Ja härra jaoks on suursündmus see, et enam ei olegi nii põnev 3-4 sõrme korraga lutsida, sest avastatud on pöial! See kõige maitsvam, kõige parem sõrm! Ja kui selle ometi suhu saab, nii et teised sõrmed harali näopeale laiali jäävad, küll see on alles rõõm!
Ja täna siis peale tädi lahkumist panin härra voodisse uinakule ning tundub, et rõõm selle üle on nii suur, et uinak on juba kestnud 1,5 tundi:D Ometi ei pea seal vankris värsket õhku hingama:P
Ja härra jaoks on suursündmus see, et enam ei olegi nii põnev 3-4 sõrme korraga lutsida, sest avastatud on pöial! See kõige maitsvam, kõige parem sõrm! Ja kui selle ometi suhu saab, nii et teised sõrmed harali näopeale laiali jäävad, küll see on alles rõõm!
pühapäev, 1. mai 2011
Tellimine:
Kommentaarid (Atom)