aga reaalsus on see, et härra oskused kaovad üldiselt samal päeval kui ta need omandab ja ma siin neid välja hõikuda saan. Et järgmisel päeval on täiesti unustatud ja pole mingit huvigi uuesti avastada. Ehk siis keeramine kestis täpselt ühe päeva ja praegu pole sellest enam haisugi järel.
Muidugi on üks imepärane oskus, mis meelest ei läe ja millega võikski päevi sisustada - pöidla imemine.
Aga muidu on päevad veidi rahulikumad olnud, sest noormees soostub pöidla asemel aegajalt ka lutti imema ning kuna ema ei viitsi enam üritadagi härrat toas magama panna, vaid ajab aga vankri 4 korda päevas uksest välja, siis pole ka skandaale olnud.
Öösel endiselt 3-4 einet ning samapalju niisama ärkamisi, mis lutiga saavad lahendatud. Päev algab samamoodi 6-7 vahel ning lõppeb 8-9 ajal.
Kuum on endiselt, kui vahepeal aga pani termomeeter päikese käes 37 kraadini välja, siis nüüd õnneks jääb 30 kanti. Ei teagi kohe kuidas Eestis oleme, kui ei saa lasta härral päevad läbi alasti möllata ning peab teda ja ennast ka riidesse toppima. Vot nüüd ei sobi üks ja ei sobi teine:)
Ma pole kirjutanud, aga härral on siin ka juba üks mängukaaslane (noh, nad küll mänginud pole omavahel, aga kunagi ikka:)). Jakub, elab meie vastasmajas, 6 kuud vana, härrast pisem (see vist küll midagi erilist pole:D). Emaga oleme paar korda vestelnud, aga ma olen ilmselt üsna hädine partner teistele lapsemammadele kuna iga 2 tunni tagant oma munakividele torman ning üle 40 minuti ka kuskil kodust kaugemal olla ei saa. Ehk siis pole jalutuskäikudeks asja ja ega me ärkvel olles väga kaua õues ei saa olla (härra ei viitsi lihtsalt). Aga mõne aja pärast kindlasti.
Lisaks on kohe-kohe tulemas ka teine mängukaaslane, tüdruk, meie enda majast, kes praegu naudib viimaseid päevi ema kõhus.
Muidugi on piirkond kus elame täis beebsusid, aga teistega pole vestelnud (veel).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar