on loomulikult olnud tädi K visiit ja jäähoki MM Bratislavas. No minu ja härra jaoks siiski esimene:D Teine on härra issile väga oluline, misõttu võib õhtuti kuulda aegajalt nii meie kui naabrite korteritest erinevaid hõikeid. Aga tädi K visiit oli väga tore - härra oli temaga armulik, pildus naeratusi siia ja sinna, lubas ennast õue 4 korda päevas jalutama viia (40 minutiks muidugi), demonstreeris ka talle vankris oma kopsumahtu, lubas ennast kätel kanda ja lõbustada. Ühesõnaga said kohe väga headeks sõpradeks! Lisaks ei pidanud härra ema endale süüa tegema ja sai jalad seinal istuda ja arvutis surfata. Rõõm ja õnn!
Ja täna siis peale tädi lahkumist panin härra voodisse uinakule ning tundub, et rõõm selle üle on nii suur, et uinak on juba kestnud 1,5 tundi:D Ometi ei pea seal vankris värsket õhku hingama:P
Ja härra jaoks on suursündmus see, et enam ei olegi nii põnev 3-4 sõrme korraga lutsida, sest avastatud on pöial! See kõige maitsvam, kõige parem sõrm! Ja kui selle ometi suhu saab, nii et teised sõrmed harali näopeale laiali jäävad, küll see on alles rõõm!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar