oh sa mu meie

Ühesõnaga mul oli lootus. Härra tiiger oli 3 päeva nõus tegema mõne päevauinaku ka pikema kui 40 minutit. Muidugi ärkas ikkagi üles peale 40 minutit ja küsis lutti, aga siis magas edasi. Ehk siis 1,5-2 tundi kokku ühe korraga. Ja mul oli lootus, et nüüd lähevadki uinakud pikemaks ning härra hakkab suurele poisile kohaselt tegema kolme pikka uinakut päeva peale. Aga härral olid teised plaanid. Nimelt eilsest hakkas ta kiskuma ja kiskuma oma luti peale ja täna on täiesti arusaadav, et kätte on jõudnud jälle lutistreik. Kolmas! Kaks lutistreiki oleme me üle elanud, vahetanud selle ajal luti välja uue firma luti vastu ning kannatanud nädal kuni kaks seda kurtmist, kui mõttetu vidin see lutt on, kuidas ta üldse ei sobi, aga ilma ju ka magama ei saa jäädud. Kuni siis streik läheb mööda ja sobib jälle see asi uinumiseks.
Ja lisaks sellele, et päevased magamaminekud on üks piin, on ka öised ärkamised viimasel kahel päeval olnud põhimõtteliselt iga tunni aja tagant. Ainult et siis ju ei jää kuidagi magama enam! Tahaks magada, aga lutti ei taha! Piima viskab mulle ise eelmisest söömiskorrast näkku, nii et seda iga tund nagu ka ei paku. Nii ma aga tõstan teda ühele ja teisele poole ennast, et äkki küljevahetus aitab. Täna tegin veel vea, et hakkasin püüdma krooksu kätte saada keset ööd. No annab suuremat solvangut ette kujutada! Kõik naabrid said ka osa sellest ilmselt. Ja no püüa siis peale seda magama jääda. Pakutakse seda nõmedat lutti, mida ei taha, aga ise ka uni ei tule! Ja nii me vaevleme koos seal voodis. Osad ärkamised kestavad ilmselt enam kui pool tundi. Ja enamiku moodustab sellest magama panek.
Lisades sellele öisele trianglile tänsed päevased 30 minutilised uinakud (mida tegelikult ei tohiks uinakuteks kutsudagi, sest no seda nad küll pole), saame ühe üsna pahura lapse. Ja palju päevaseid skandaalikesi. Sest lihtsalt mittemiski ei sobi. Juba ema nägu ajab pahurdama! Vaata ise seda ühte ja sama nägu koguaeg, eks...

Aga küll tulevad need head uned ka tagasi! Loodetavasti juba täna!