niimodi arvan tänasest päevast

Põhimõtteliselt mind väga huvitaks, kui paljud lapsed tõusevad veel 8.15 hommikul oma päevauinakust? Mitte ööunest, oh ei, vaid esimesest päevauinakust! Ja siis mind veel huvitaks, kuidas nende vanemad sellega hakkama saavad, et laps soovib päeva alustada kuskil 5-6 vahel? Ja loomulikult kõige rohkem mind huvitaks - kas see nii jääbki??? Kuigi mulle tundub, et ei jää - juunis hakkame ilmselt kell 4 tõusma.
Isa kutsus härrat "väikeseks terroristiks" ja härra muidugi nõustus suure naeratusega.
Ja ma tahaks veel küsida mõne targa käest, kes ütleb, et laps peab kohanema perekonnaga mitte vastupidi, et kuidas ometi see võimalik saaks olla? Kuidas saaks härra kohaneda magama vähemalt 7-ni, või magama vankris vähemalt tund aega ning mitte seal kopsumahtu demonstreerima, või kohanema omaette mängimisega jne jne? Et kas mina olen loll ja ei oska teda panna kohanema või mis?

soorollid

on meie peres muidugi kindlalt juba paigas. Kui ema rabeleb ringi tolmuimeja või mopiga, või siis paneb pesu kuivama või masinasse, või siis teeb süüa, istub härra Tiiger rahulolevalt oma tugitoolis, vaatab ema toimetamist ja imeb sõrmi. Vahel istub samal ajal lausa oma troonil ema kõhul ja imeb seal sõrmi.
Ja tüüpilisele mehele kohaselt meeldib talle väga, kui ema endal riideid vahetab ja talle strippi teeb. Iga kord toob naeru näole.

aga et mitte ei jääks mainimata oskused

siis eelmisest nädalast härra naerab! Algas see toreda naeruga enne magamajäämist, aga nüüd tuleb naer ikka ka muude asjade peale, nagu hüpitamine nt. Aegajalt. Mitte liiga tihti:)
Lisaks õppis härra Prahas ennast küljele keerama. Algul arvasin, et ehk kogemata, aga on ka siin juba seda korranud. Vasakule küljele just siis tahaks minna. Muidugi ei tasu võrrelda teiste üliandekatega, kes juba keeravad ja pööravad ja homme kõndima hakkavad, aga ka härra issi oli natuke aeglase taibuga ja alles 1,5selt kõndima hakanud. Ja noh, liiguta ise ennast kui juba 8 kilo oled:)
Ning muidugi 2 nädalat siis on ka sõrmede vastu huvi olnud ning mõne asja saab isegi pihku pista. Aga ega ta ise veel väga ei saa aru, et nüüd siis on mänguasi käes. Parem ikka kui ema vehkleb sellega nina all ja ise ei pea vaeva nägema. Kinni muidugi haarab igast asjast, mis lähedal, aga see pole siiski päris käeshoidmine.
Nii et kohe mitu asju on kiiruga tulnud!
Ja kilkamine on siis sellise üllatunud näoga, küsides justkui "kas tõesti?":D

vadi vadi vadi vadi

ütleb härra Tiiger lutti imedes, kui natukene tahaks nagu protestida kogu selle magamise ja luti ja kõige muu vastu ka. Vadi vadi vadi :) Ja ema jälle ei suuda naeru tagasi hoida (kuigi teisel muidugi raske protestiaktsioon käsil ja peaks tõsine olema).

kodus on kõige parem

ütles Tiiger, kui lõpuks nägi oma tuttavaid ribikardinaid ja neile korra naeratas. Peale pikka pikka lohutamatut nuttu rongis ja taksos. Peale härra emal tekkinud tunnet, et tema on kõige hullem lapsepiinaja maailmas, et ta härra rongi peale vedas. Sest ööune ajal ei olnud seal ju pime ega polnud ka mõnusat voodit, vaid väga valge ja värisev. Lõpuks, peale tundi aega lohutamatut nuttu vajus ta kõhukotis magama.
Aga - kui arvata, et kuna Tiiger alles 10.30 voodisse tuttu sai, et ehk ta hommikul siis magaks kauem - seda küll ei juhtunud. 6.30 oli silm lahti, meel rõõmus ja ei mingi sööming ega lutt suutnud und pikemaks venitada.
Olles aus, siis terve see reis oli härrale ikka nii suur stress. Isegi kui ta mõnel päeval seal ka naeratas ja naeris, siis ikka nuttu oli tunduvalt rohkem ja lihtsalt kahju oli temast.
Aga nüüd on härra oma kodus ja vast paari päeva pärast on sama rahulik ja rõõmus, nagu oli enne seda suurt seiklust.

rong see sõitis

Prahasse. 4 tundi ja 10 minutit. Ja rongisõit ei mõju beebidele sama rahustavalt, nagu autosõit. Kui taksos teel rongijaama uni hakkas peale 5 minutit võimust võtma, siis rongis seda küll ei juhtunud. Terve sõidu peale tuli kokku 30 minutit uinakut, ülejäänud aeg läks siis Tiigri lõbustamisele. Ma arvan, et 2 tundi sellest lõbustasime ka kaasreisijaid Tiigrit süles edasi-tagasi tassides. Aga nad ilmselt tundsid sellest rohkem rõõmu, kui Tiigri kopsumahu imetlemisest tundnud oleks. Õnneks midagi väga hullu ei olnud, aga no mugav see üritus nüüd ka polnud. Jubedam on ilmselt alles ees, sest tagasisõit on meil õhtusel ajal ning 2 tundi sellest peaks juba härral ööuni olema. Mida ta vaevalt seal alustab. Õhtuti üldse on ta juba rohkem väsinud ja halvemas tujus, magamaminek on koduski vaevalisem nii et see tore seiklus ootab nii meid kui kaasreisijaid teisipäeval ees. Mul on natukene kahju isegi neist teistest inimestest (muidugi härrast on mul kõige rohkem kahju selle reisimise pärast), kes on endale esimesse klassi pileti ostnud (meie issi otsustas, et härral ei kõlba reisida rongiga madalamas klassis kui nr 1:D) ja siis seal 3,5 kuuse beebiga kokku satuvad:) Kui lennukiga slovakkiasse tulime esimesel kuul, siis mõlemas lennukis vahetas meie kõrval istuma pidanud mees enda koha kohe ümber kui nägi meie saabumist. Kuigi seal Tiiger oli veel nii pisike, et magas kõik maha. Aga niipalju siis inimeste beebiarmastusest:)
Aga lõpuks jõudsime Prahasse kohale, ilm on siin sama ilus kui Bratislavas, eelmine nädal oli juba väga soe, kuni 30 kraadi väljas ja siin on samamoodi.
Algus oli raske, Tiiger oli ilmselgelt häiritud sellest kõigest - uus koht, vanaema ja tema kaaslane keda pole tükk aega näinud, pikk reis seljataga - ja nii ta oligi eile natukene õnnetu ja süles suurema osa ajast. Tänaseks on ta loonud sõprusssuhted vanaemaga ja kõlbab juba ka siinseid laelampe vaadata. Ja muid asju ka muidugi. Lisaks on siinsel vanaemal võimlemispall, mis nii härrale kui mulle koosolemiseks täitsa meeldib.
Mina aga tõeliselt imestan, kuidas Tiiger teab, et nüüd on ööunne mineku aeg. Kui kodus oleme jah üritanud rutiini teha, et vann ja pidzaama ja oma voodi jms, siis siin jäi see kõik ära, aga härra ikka kuidagi ikka sai aru mis toimub ning magamaminek võttis kauem aega aga ööunne ta siis jäi.
Ja Tiigri emal ka muidugi hea elu, ei pea süüa tegema ja kõik aina tegeleks härraga. Eriti issi (noh, pole raske arvata mis põhjustel:D).
Kui nüüd veel loota, et allergia natukene taandub (sest sõitsime ju nn suvest kevadesse ja sain uuesti allergia tagasi) ja saaks Vltava jõe äärde korragi jalutama, no küll see oleks alles tore!

elukutse

Mina arvan, et härrast saab tulevikus modell. Sest ta on nii harjunud sadu kordi päeva jooksul riideid vahetama. Ehk on täiskasvanuna samad soovid tal ja no siis sobiks modelli ametisse ideaalselt!
Kostüüme vahetab ta aga nende kiire märjastumise tõttu. Sest eks pidevalt voolab kas ülevalt midagi välja, purskab ülevalt midagi välja, või tuleb vungiga altpoolt midagi välja nii, et kõik kohad seda täis on. Ja enamasti vahetame riideid ainult siis, kui riietel juba kuivi kohti vähem on kui märgi.
Mulle nii meeldis üks kommentaar ühelt teiselt emalt, et tema peseb oma tegelustekki siis, kui seal pole enam ühtegi kohta, kuhu pole piima peale visatud. Jah. Umbes nii ta on ka meil. Ja riietega samamoodi.
Aga elukutse soovitus on mul härrale olemas. Ja kuna talle lisaks väga meeldib vaadata ka kuidas teised riideid vahetavad - no siis sobiks ju ideaalselt!

kõige suurem nali

Üldiselt härra häälega meil ei naera, naeratab ja kilkab ainult. Paar korda on nagu natukene häält ka tulnud, aga mitte midagi märkimisväärset. Täna aga naeris kohe pikalt ja häälega ja mis talle siis nii suurt lõbu pakkus?
Muidugi see, et ema üritas teda lõunauinakusse panna! Milline nali! No tõeline suur ja naljakas nali! Tema aga vaatas seal voodis mind ja naeris kohe mõnuga! Haha, magama, hahahaaa:D Magamamineku endani jõudsime tükk maad hiljem. Kohe päris tükk maad hiljem:)
Nii tore, et selline ema on, kes selliseid toredaid nalju ikka mõtleb härra tiigri jaoks välja!

elav lutt

Just see on härra ema viimastel öödel olnud. Lutsi ise seda silikoonist jublakat kui tahad, mina tahan ikka seda õiget asja! Ja et oleks põhimõtteliselt öö läbi võimalik haarata kohe ja nüüd ja praegu. Iga 5 minuti järel. Umbes nii. Tunde järjest. Noh, üldiselt sipelustundide ajal ehk siis 4-7 öösel. Viimastel päevadel kahjuks lausa 3-7. Ja siplen samal ajal ikka ka - annan aga tou siia ja tou sinna. Ja kui elavat lutti pole, siis tuleb kaeblus ja veel suurem siplemine.
Ma tõesti ei saa aru kuidas ta ise nii väljapuhanud on hommikul peale selliseid öid! Ja saan aru, et see 2 korda öösel söömine, nagu ta ühel ilusal õhtul tegi, oligi ainult selleks, et ma teaks kuidas asjad võiksid olla, aga kuidas nad ei ole:D

seksikad pildid

Kõige seksikam siin on loomulikult härra isiklikult :D

uhke ja hää on olla eestlane oma emapalgaga?

Mina koguaeg mõtlesin, et eestis ikka nii hea elu, eriti kuna palgast saab vanemahüvitist 100% 1,5 aastat lapsega kodus olles. Igal pool olen ikka seda kuulutanud ja tõesti arvanud, et Eestis on võrreldes teiste nn Ida-Euroopa riikidega meeletult hea elu. Ja noh, ega ju muidugi kurta ei saa:) Aga eile sain teada, kuidas Slovakkias ja Tsehhis asjad on. Teadsin, et nemad saavad mingi 60-65% oma palgast ja olin jube rahul enda ja oma riigiga. Tegelikult on aga nii, et sünnitushüvitist saavad slovakid 700 eurot ( ca 10 000 eeku), eestis siis 5000 eeku. Siis 6 kuud saavad nad 60% oma palgast. Ja siis kuni lapse 3nda eluaastani saavad 400 eurot iga kuu. Mis on mingi 6000 eeku! Ja kuidas meil - 1,5 aastani saab 100% palgast. Ja peale seda - 900 eeku (ca 58 eurot). Ehk siis 1,5 aasta järel enamus läheb tööle või hakkab mehe kulul elama. Aga 400 eurot - jah, väiksem raha kui paljudel palk, aga suurem kui miinimumpalk! Ja kolmanda eluaastani - ma arvan, et Eestis väga paljud emad jääksid selle rahaga veel kauemaks koju! Nii et lõppkokkuvõttes ma ei ütlekski et meie süsteem nii super on. Ja tegelikult on vist ka sotsiaaldemokraadid tahtnud pikalt seda muuta nii, et pigem üks summa ja kõigile ja kauem. Ja mulle tundub, et mulle see isegi meeldiks nii. Vot, enam ei kuuluta uhkelt meie emapalgast. Pärast tuleb välja, et polegi nagu suurt uhkust tunda....

kui härra tahab

siis ta oskab magada nii hästi, et vaata ja imesta! Tõestas seda eile, kui ilma ühegi pisimagi protestita igasse päevaunne läks ja 5 minutiga uinus. Ning nagu kirss tordil, kordas seda ka õhtuunne minnes! Ning, esimest korda - sõi öösel kõigest 2 korda! Hommikul mina hakkan ärkama, mõtlen et kuidas nii, et härra ikka magab, kas tõesti kell nii vähe. Aga ei, kell oli 8! Ja härra hakkas ärkama alles siis üles tõusmiseks! vau! Minu mõtteis on mitu erinevat võimalust, miks see nii juhtus. Esiteks ta enamasti nädalavahetustel magab paremini. Võibolla on tal nii suur isaarmastus ja tahab tal rahus puhata lasta? Või siis ta teab, et tänapäeval makstakse emapalka ja üldiselt on tööpäevad esmaspäevast reedeni? Või siis ei lõbusta ma teda nädalasees piisavalt, aga nädalavahetusel isa nägemine teeb ta nii erksaks ja rõõmsaks ja toob magusa une peale? Noh, mis iganes põhjus, aga aitäh härra tiiger!

täna käisid külalised

Ja kuulus Härra Tiiger andis neile loengu elu põhitõdedest ning kuulajad olid väga tänulikud (nagu pildilt võib näha):D Lisaks oli härra nõus olema ka fotomodelliks, seksikaid pilte on oodata esmaspäeval!

Vot niimodi härra nüüd aegajalt jõllab oma vankris. Täiesti vaikselt, ütleks et lausa shokeeritult:D

une seiklused jätkuvad...

Jah. Kui vahepeal oli pea nädal selline stabiilsem olemine, et härra läks väikeste erimeelsustega aga üldiselt hästi magama, siis üleeilsest see aeg sai otsa. Jälle ei sobi õhtuunne minna oma voodis. Süles pika palumise peale jääb magama. Nüüd aga ärkab peale 10 minutit und üles ja vajab jälle abi magama jäämiseks:S Ehk siis sülle, lutti jne. Seega kestab õhtuunne panek nüüd 1-1,5 tundi. Päevaunedega meeldib härrale ka jälle oma vimkasid teha. Eile näiteks oli siis aeg järjekordseks 40 minutiliseks uinakuks, aga mingil põhjusel ei sobinud see mõte härrale. Lõpuks oli jälle süles ja uinus seal (enne muidugi suur skandaal voodis, mis jätkus hoolimata sülle võtmisest). Sai tõstetud ümber voodisse ja magas ilusasti, aga jällegi - 5 minuti pärast kuulen rõõmsaid häälitsusi teises toas. Härra üleval ja jutustab lambiga! Peale 40 minutilist maadlemist, et teda magama saada! No andsin talle luti, ta suht rahulikult võttis selle isegi vastu (erinevalt tavapärasest protestist) ja jätsin ta sinna üksinduses piibutobi tõmbama. Et ehk paneb ennast ise magama:) Ja täitsa vaikus! Paari minuti pärast läksin küll appi, sest piibutobi oli maha kukkunud. Aitasin ta siis teisele raundile. Mis kestis 15 minutit:S Ohjah. Ja viimased õhtuuned, mis ta vankris teeb, ei kesta enam 40 minutitki - hea kui 30 välja venitab. Siis on silm jõllis peas ja vaatab kuhu ta ometi sattunud on. Eile sai lisaks sellele magama jäädes 15 minutit vankris oma kopsumahtu demonstreerida õues kõigile naabritele ning keelduda uinumast. Ja mina siis, nagu eriti halb ema, lasin lapsel karjuda ja muudkui kärutasin munakividel. Jah, vahel ma mõtlen ka, et vbl ta ei ole siis väsinud, ei taha magada, et miks ma ometi sunnin! Aga tahab ju! Joriseb siin, hõõrub silmi, haigutab ja miski talle ei meeldi ega sobi! See on tavapäraselt aeg minna magama. Aga no mida mina ka tean:) Kusjuures muul ajal meil skandaale polegi. On küll vahel väikesed kurtmised ja muud jorinad, aga sellist tõsist nuttu ja skandaali saab ikka enne magamajäämist. Nagu see oleks kõige õudsem asi üldse maailmas:S Nagu vanaema arvab, kardab ta meeletult, et mängin vahepeal tema Lohe Lembituga või teen muid toredaid asju tema sõprade seltsis:D Võibolla tõesti:)

Õnnelikud on need, kes elavad ühes riigis

ehk siis vaktsineerimisest. Täna käisin ostmas välja härra vaktsiine - eesti mõistes siis kolmanda kuu omasid, ja maksin 100 eurot. Just nii. Kuna härra saab siin slovakkia mõistes erivaktsiini (seda, mis ta eestis saaks), siis tuli see kõigepealt apteeki tellida, järgi minna, külmkappi pista, ja järgmine nädal arstile anda, kes siis sutsaka härrale ära teeb. Slovakkia tavavaktsiini ta ei saaks saada, sest neil seal ka hepatiit b sees, mis meil ju juba tehtud. Ja vot nii siis ongi. Üldse terve see vaktsineerimisteema on olnud üks kammajaa. Ja mitte selles osas, et ma tahaks midagi tegemata jätta või arvaks halvasti vaktsineerimisest, nagu enamus sellelaadseid jutte. Ma hea meelega teeks eesti plaani järgi kõik vaktsiinid ilusti siin ära ja maksaks nende eest. Ainult, et meie siinne arst pidi minestusse langema, kui nägi eesti vaktsineerimisplaani. Ja tema pole küll nõus selle plaani järgi minema, ikka slovakkia plaani järgi. Isegi, kui me maksame kõikide siinsete asjade eest, et siis Eestis ikka tasuta saada (teadupärast ei tohi kahes riigis olla haigekassa kindlustus ja otsustasime esialgu jääda eesti oma juurde, kuna suvel ja talvel seal oleme. mis ka on natukene nõme süsteem arvestades, et kui sa ühes riigis oled paar kuud ja siis teises paar kuud, siis pead ikkagi kahes riigis vaktsineerima last! Aga see selleks). Olgu, lähme siis slovakkia plaani järgi niivõrd, kui see on võimalik. Esiteks muidugi nemad vastsündinutele teevad ainult tuberkuloosisüsti. Ja arst jälle minestuse äärel, et meie ka hepatiidi vastu vastsündinuid kohe vaktsineerime. Neil see kõik üheskoos nende 3, 4 ja 6 kuu vaktsiinis - ja lisaks ka pneumokoki vaktsiin. Mis Eestis vabatahtlik ja päris palju maksab. No mis mul vahet - ma maksan ju nagunii:P Aga muidugi see 3, 4,5 ja 6 kuu vaktsineerimine neil hoopis teise skeemiga ja viimane vaktsineerimine tehakse 6 kuu asemel hoopis aastaselt. Seega ma tõesti loodan, et kui Eestis suvel saame teist vaktsiini minna küsima, ei lange Eesti arst minestuse äärele, et sellise plaani järgi toimetame:D Kuna siin ei olda nõus Eesti plaani järgi minema siis tuleb vaid loota Eesti arstide mõistvale suhtumisele! Ja sellest pneumokokist, just lugesin, et seda tehakse ka muidugi 3 korda ehk siis 2 korda saan selle eest veel maksta! Jee! Kui kellelgi on seemneid rahapuu jaoks, siis palun mulle ka neid jagada:D

pungimees

Härra tekitab endale vaikselt pungisoengut. Külgedelt juuksed on pooleldi ära kaotatud, nii et keskelt jookseb siis triip juustega ja taga on ka parukas. Lisaks üritab salaja endale pidevalt ninarõnga jaoks auku teha, kui eelmine nädal oli see vasakul pool siis millalgi tänase päeva jooksul on üritatud ka paremale ninarõnga auku teha.
Arvestades, et ta meil siiani täiesti "kirjamark" on, ehk siis enda huvil kuskile poole keerata ega pöörata ei soovi, võiks ju arvata, et juuksed tagantpoolt ära kuluvad selle pika pikutamise peale. Aga võta näpust.
Võibolla ta protesteerib niimodi ema muusikavaliku vastu?

Päikest nautimas!

Niimodi ma teengi oma emast miss Estonia - tema aga kannab ja mina mõnulen!:)

Härra tiiger võimlustunnis

mõõdud 3,5 kuuselt: 7,96 kg, 68,5 cm. Ehk siis sünnist on lisandunud 16,5 cm ja 3,5 kg. Tubli poiss!

täna

on une-mati olnud meie suur sõber päev läbi! Nagu oleks mingi teine härra meil lausa siin kodus tegutsemas! Lisaks hommikusele 8.40ni voodis olemisele saime kaks uinakut toas tehtud ilma mingi protestita. Lisaks avastasime, et kui peale neid antakse süüa, siis saab ju ka söömise ajal magada! Mistõttu söömised olid lausa 45 minutilised uinak-söömingud. Päevane kärus magamine kestis ei rohkem ega vähem kui 2 tundi! Ilma munakivisillutise ega muude abivahenditeta! Ja 2 tunni pärast lõpetasin selle ka mina, sest kõht läks tühjaks ja ajakiri sai loetud. Päeva parimad hetked:

• huilged jätkuvad, issi kutsus härrat paavianiks.


• ema laulab unelaulu ja härra teeb samal ajal torus suuga puuksuhäält. Ei suutnud uinutava häälega laulmist jätkata ja laulust sai üks turtsuv unelaul:D


• ema hoiab lutti ja paneb härrat magama ning härra teeb samal ajal tõsisel ilmel lükka-tõmba keeleharjutusi. No ema peaks olema vait, aga ei suuda naeru tagasi hoida.


• ööunne minnes imeb härra püüdlikult lutti ja vahepeal ohkab südant-lõhestavalt, et heaküll siis, kui sa nii väga tahad, eks ma siis püüan magama jääda.

imed sünnivad ka päriselus

Jah, sest täna tõusime me voodist 8.45!!! IME sündis! Muidugi oli seal vahepeal tavapärane sipelustund, lutihoidmised ja söömised ja niimodi vahelduva eduga, aga... Aasta tagasi oleks 8.45 ärkamine minu jaoks veel vara olnud:D

Sain oma kallilt Memmelt kirja eile, nii tore oli see! Tõi pisarad silma... Nii tore on teada, et sind armastatakse! Ja mina armastan ka teid kõiki seal, kes te kevadet ja päikest igatsete!

loomaaed

Härra teeb viimasel ajal selliseid hüüdeid/kilkeid/karjeid, et issi kutsub meie kodu loomaaiaks. Ja härra on siis vastavalt kas pelikan, tiiger või keegi teine.

öö

Täna hakkas action kella 2st öösel, sest eile viisakalt sõime T vanaema tehtud saiavormi õunaga. Tõeline puuksuralli, mis ei sobinud ei härrale ega mulle. Kell 4 mõtlesin, et algaks juba hommik! Kell 7 ajasime ennast mõlemad väsinult voodist välja. Härra paistis suht õnnelik, arvestades, et ta on suure tõenäosusega sama väss kui mina. Ma tõesti ei kujuta ette kuidas teised emad hakkama saavad, kellel veel 2 last on? Ma olen hommikuti üles ärgates juba väsinud, õhtuks olen aga täitsa sooda. Ja ei aita härraga üheskoos magamaminek ega miski. Midagi ma ilmselt teen valesti, aga mida...? Lisaks päeval temaga magamine pole võimalik, sest kui mina hakkan uinuma, hakkab tema juba uuesti ärkama:S

sleep sense

It’s also very typical of “soother babies” to take 30 to 45 minute naps – and this lack of consolidated day time sleep only intensifies their night-time sleeping problems.

Jah. Ainult, et kui selle ära võtan, on 3 sõrme meil suus ja imetakse nagu luttigi. Mis vahet seal siis on???

Infants (age 3 to 6 months): following schedule: 7:00 a.m.: Wake up, feed, play (in that order) 9:00 a.m.: Begin first nap of the day 10:30 a.m.: Wake up, feed, play 12:30 p.m.: Begin second nap of the day 2:00 p.m.: Wake up, feed play 3:45 p.m.: Begin third nap of the day 5:30 p.m.: Wake up, feed, play 7:30 p.m.: Bedtime

No kui saaks uinakud pikemateks, küll oleks siis pidu!

In the households of many of my clients, for example, their child wakes up somewhere between 6:00 and 6:30 a.m., and the husband gets up with baby and lets mom sleep in until he has to leave for work. They have their breakfast together and play for a while until Mom takes over so Dad can get ready for work. It works perfectly; father and baby enjoy their morning rituals of breakfast and playtime, and mom is allowed to stay in bed a little while longer. (Of course, for you night owls out there, getting to bed in time to be up and ready to deal with an early riser might take some self-discipline!)

Jällegi see oleks vast pidu, aga meie issil vist sellist enesedistsipliini küll ei teki kunagi:D

Aga tegelikult oli väga hea lugemine! Võib praktiseerida lutist loobumist ka magamisajaks, aga mitte lähima paari nädala jooksul, kuna Praha reis on tulemas.

(raamatust "the sleep sense program by Dana Obleman)

une-saaga jätkub...

Täna on meil 2 toredat päevaund juba olnud. Hommikupoolse ajal hakati kiskuma ja siplema, võibolla olid puuksud probleemiks aga kes seda täpselt teab. Lõpuks siis sai ema süles magama jäädud. 30 minutiline magamapanek (ja 45 minutit siis magati). Kusjuures naabritele ikka anti ka teada, kes seal toas parajasti möllab. Praegu oli uni juba eelmisest eriti lühikesest uinakust väga suureks saanud. Pidev silmade hõõrumine ja jorin, mis terve tunnise ärkveloleku aja meid saatis. Aga voodis - no pole põnevamat asja näinud, kui ribikardinad! Ja siis me vaatasimegi neid 30 minutit! Vahepeal oli ka väike jorin, aga üldiselt lihtsalt vaatasime. Kuni lõpuks õnneks uni meid niitis. Üks tore 40 minutiline uinak veel ees enne ööund ja enamasti see on see kõige toredam. Aga sain endale Sleep sense raamatu ja nüüd hakkasin lugema seda. Kuigi esimene nõuanne vabaneda kõigist asendusainetest ja abivahenditest, nagu rind, kussutamine, lutt jms ilmselt saab ühe erandi - lutt. Talle ilmselt see sobiks, sest saakski koguaeg ainult oma sõrmi lutsida. Aga ma tahaks sellest sõrmeasjast lahti saada, lutist hiljem natuke lihtsam loobuda kui sõrmedest. Vähemalt loodan nii...

Ahjaa, eile oli meil 25,7 kraadi! Mis aga teisest küljest tähendab, et allergia on ka kohale jõudnud:S Huvitab mind veel see, et kas on seoses härra (mitte neiu) sünd ja minu tahtmine kutsuda kõiki asju tema kuuldes poisteks? No nt lutipoiss, elevandipoiss jne? Või on see mingi minu enda kiiks... Peaks rohkem soolist võrdõiguslikkust praktiseerima ja elevantsi hoopis tüdrukuks hakkama kutsuma:)

tänane hommik algas 5.10 ja oli nii teguderohke, et kell 8 võis ennas rahus esimesse "lõunaunne" keerata.

kaal

No mina ei saa aru mis eesmärgid härral on, ilmselt aastasena soovib ta 20 kilo kaaluda, aga ta on tõesti juba päris raske! Järgmine nädal saab teada täpselt kui palju, aga ma pakun, et 8 kilo kanti see number meil tuleb. Ja arvestades tema eelmiseid kaalukasvatusi, on see täiesti võimalik. 2-kuuselt 6,9- võiks ikka väikest pausi pidada nüüd! Kõhukotis on teda juba päris "mõnus" tassida. Üks variant on muidugi see, et ta tahab hoopis minust järgmist Miss Estoniat teha, sest arvestades minu viimase 3 kuu kaalukaotust, võiksin ma vabalt hakata kandideerima.

kõige-kõige...

• mõnusam on ärgata selle pisikese tegelase kõrval, sest temale on hommik üks ütlemata tore sündmus, mille puhul iga asi väärib naeratust ja jutumulinat. Ja saada suur osa nendest naeratustest endale ning samas hoida härrat kaisus - no on mõnus!


• mõnusam on nautida slovakkia ilma - viimased 2 kuud on enamusel päevadest päike väljas ja viimane kuu aega päevane temperatuur 15-20 kraadi. Ja kui saab istuda päikesepaistes maja taga pingil, lugeda raamatut või ajakirja noorhärra kärus magamas, pole midagi paremat!


• toredam on rääkida härraga juttu, kui tal jututuju on. Nii säravate silmadega mehega on lausa lust rääkida, eriti kuna ta hindab kõike, mis talle öeldakse:D Ja no täitsa tore on, kui ta vastab oma Agõõ minu erinevate juttude peale.


• naljakam on, kui ema aevastab söömise ajal ja noormees üllatunult unustab oma käesoleva tegevuse ja jääb lihtsalt suurima üllatusega vaatama, mis see oli. Või kui ta ärkab kärus ja mõnel harval korral ei hakka siis südantlõhestavalt ebaõigluse üle kurtma, vaid teeb silma lahti ja vaatab jällegi suurima üllatusega ringi. Või kui ta üritab nii magama jääda, ise samal ajal luksudes. Või, või...

Ja võiks teisiti...

• no ometi kord saaks see puuksutrall läbi! Aitab juba sellest!


• saaks hommikul 7.30ni rahus magatud. Söömistega, heaküll, aga see sipelustund ja hommikune visklemine ja gaasijama võiks nüüd vajuda ikka minevikku.


• saaks juua coca colat ja süüa india toitu! Oo, kuidas ma ootan seda hetke mil ei pea enam kartma, et kas hapukurgist tulevad meil gaasid või kas lihamaitseainet võib toidule panna.


• saaks õueune kuidagi 1,5-2 tunni pikkuseks, no küll oleks siis rõõm! Ei peaks poodi nagu segane kappama, et 40 minutiga käidud saaks, võiks rahulikult päikese käes istuda... Teisi asju isegi ei hakka küsima. Piisaks neistki. Millised ilusad unistused:)

une-mati

Une-Matiga on meil põnevad lood olnud juba viimased mitu nädalat. Seda just päevaunede osas. Härra Tiiger võtab enamasti peale ärkamist ühe kosutava eine, siis on veel tunnikese üleval ja siis tahaks nagu magada natukene. Tuleb väike jorra-jorra, silmade hõõrumine, haigutamine jms. Ema haarab härra tiigri sülle ja seatakse sammud magamistuppa, kus tiiger läheb pikali, lutt suhu, ema kõrval hoiab lutti ja jäädakse und ootama. Nüüd on päris palju erinevaid võimalusi, mis võib juhtuda:

1. pannakse silm kinni, imetakse lutti ja uni tuleb;


2. pannakse või ei panda silm kinni, imetakse lutti, uni tuleb aga läheb paari minuti pärast üle. Siis hakatakse kardinaid uudistama, emale naeratama jms. Nüüd on 2 varianti - ema laseb tal seda teha, kuid püsitakse magamistoas lootuses, et uni tuleb tagasi. Aga ei viitsi ju magamistoas olla kui und pole! Tuleb hoopis jorra-jorra, tahaks teise tuppa, mitte magama! Ema ei anna järgi ja ootab und, aga võibki ootama jääda. Noormees ei soostu uinuma, ringi vaadata ka ei jaksa ja lihtsalt karjub. Lõpuks tuleb ta vankrisse panna ja õue minna, kus ta 3 minutiga uinub. Teine variant, lähme tagasi mängutuppa, mängime natukene, 15 minuti pärast oleme üleväsinud, joriseme, hakkame nutma, magama enam voodis ei jää kuni lähme lõpuks vankrisse ja õue, kus 3 minutiga uinume. Mõlema variandi korral kestavad püüdlused noormeest magama panna enamasti tund aega, kui mitte rohkem.


3. pannakse või ei panda silm kinni, imetakse lutti, aga uni ei tule. Teine imeb ja imeb, aga no ei tule uni peale! Solvumine, viha, jorin, mis lõppeb nutuga. Vahel õnnestub siis ema süles kussutamisega uinuda, vahel läheb jällegi tund aega karjumisele, lõpuks pannakse riidesse, minnakse õue ja uni tuleb 3 minutiga.


4. pannakse või ei panda silm kinni, imetakse lutti, aga paari minuti pärast tundub, et tahaks hoopis puuksutada. Samas tahaks magada ka! Ajab närvi ja vihale, hakkab kisklema ja visklema, jorin, mis lõppeb nutuga (vahepeal emapoolne suursolvang ja puuksuvõimlemine). Nutt ja visklemine vahel vaibub süles, vahel mitte. Samal ajal võib aga olla uni kadunud ning ema püüe süles magama panna ajab veel rohkem närvi. Lõpuks (peale pikka kisa) vaatab härra suurte silmadega emale otsa, imeb lutti ja ootab, et mis nüüd siis saama peaks. Peale tundi aega pannakse riided selga, minnakse õue ja 3 minuti pärast härra magab.


5. pannakse silm kinni, imetakse lutti, uni tuleb. Ema lahkub toast, aga paari minuti pärast on uni läinud! Ei aita sõrmede imemine ega miski, läinud mis läinud. Tahaks hoopis kardinatega juttu ajada ja emale naeratada. No selge, lähme siis mängutuppa, 15 minuti pärast jorin mis kiiresti muutub nutuks, uni enam voodis ei tule sest üleväsimus on saabunud. Riidesse, õue ja tuttu.


6. viiakse kohe vankriga õue. Lutt suhu, ema tormab munakivisillutisele, mis enamasti peale paari ringi seal mõjub uinutavalt.


7. pannakse kõhukotti, kus ema härrat edasi-tagasi mööda korterit tassib. Istuda ei tohi, kõndima peab. Siis võib ka uni tulla, aga peale 30 minutilist kõndimist ja ringi vaatamist. Saab ka ema ometi trenni teha, muidu logeleb niisama!

Ja uni ei kesta üle 40-45 minuti. Kui emal on tahtmist, siis ta võib peale seda aega munakividel edasi-tagasi traavida ja härra soostub silm kinni olema (korra päevas), aga sealt lahkudes on kohe ringutamine ja uni läinud. Ja püüa sa olla ärkamise ajal kodust kaugel või poes - no siis saavad kõik teada kes on vankris ja mida ta asjast arvab! Ei midagi head! Aga tore, et meil on maja lähedal munakivisillutis, mis rasketel aegadel ikka abiks on! Ning kuna seal asuvas kõrvalmajas tehakse just remonti, siis arvavad kõik remondimehed, et ma torman neid iga päev vaatama, et seal edasi-tagasi ringi traavin. Seega need 5 päevaund on meile kahele suureks rõõmuks ja iga kord on ootus, et mis seekord võiks juhtuda:)

puuks ja krooks

Nende kahega meie värvikas kooselu hakkas suhteliselt algusest peale. Noormehele nimelt meeldib süüa. Talle meeldib süüa nii väga, et sööb koos söögiga ka paraja portsu õhku endale sisse. Et ahmida kõik, mis kuskiltki tuleb. Ja veel ja veel ja veel. Kusjuures einet ta ei lõpeta ise ära. See lõppeb siis, kui piim hakkab süües suust juba välja voolama või kui emale tundub, et nüüd küll rohkem ei mahu. Vahel järgneb sellelegi protestikisa, sest võibolla ju natukene veel mahuks? Kui väga väga pressida? Niisiis puuks ja krooks. Need sõnad õppis ka meie tsehhi keelne issi kohe selgeks. Sest ilma nendega lihtsalt ei saa. Kõigepealt süüakse õhumullid sisse. Ja siis hakkab emal lõbu neid sealt kätte saada. Härra aga köhatab ja köhatab, aga neelab krooksu uuesti alla. Ja viskab selle asemel pool liitrit piima välja. Uus katse - ei, edukalt sai jälle krooks alla neelatud! Ja piim välja visatud. Küll saab tõsta noormeest kõhuli ja püsti, solgutada nii ja naapidi, aga õnnelik päev on ikka see, kui mõne krooksu saab endale hoida! Lisaks siis neile paljudele vanamehe öllekrooksudele, mis armulikult välja lubatakse. Miks neid aga endale hoida... Sest siis on pidu ja pillerkaar kui need kõhtu jõuavad! Algub võib kuulda kõhumulinat, mis vahel ajab härrat natuke pahaseks (eriti esimestel kuudel tegi seda), aga vahel mitte. Aga oh seda lõbu, kui need on juba puuksud ja välja tahavad tulla. Siis on solvumine, veel suurem solvumine ja sellest kohutavast solvangust valju teadaandmine! Mingi puuks, minu sees, tahab välja! Visklen ja pusklen - välja ei lase! Kuni ema natuke võimleb - selle peale ka protestin! Siis ehk lasen ühe välja. Pahane olen ikka. Aga pole mitte ainult ju krooksud, mis neid puukse teevad. Lisaks on ju ka ema söök, mida saab rõõmsalt jälgida! Esimesel kuul sain ta ainult tatart ja riisi ja kartulit sööma! Noh, enamvähem nii. Tema lootis, et siis mul puukse pole, aga mul olid teised plaanid;) Puuksud olid ikka. Nüüd ta sööb suhteliselt paljusid asju, aga siiski mitte kõiki. Ja kohe kui mingi ekstra endale lubab, annan märku oma arvamusest! Isegi kui talle tundub, et tema söök pole minu puuksudega seotud, väldib ta ikka paljusid asju. Ja need, kes arvasid, et 3ndaks kuuks on puuksuralli läbi, eksisid (sealhulgas ema). Minu puuksuralli kestab suure tõenäosuseni hambaralli tulekuni. Et ikka saaksin lõbustada oma kalleid vanemaid. Mis nad küll ilma minuta teeksid...

tavapärane öö

8.00 - vann 8.05-8.10 kisa peale vannist väljavõtmist ja pidzaama selga panemisel - et emal rõõmu oleks! 8.10-8.15 unelaul, mille ajal suudan üldiselt rahulik ja vaikne olla, v.a. paar karjatust 8.15 - voodi, lutt suhu - jorin ja protest 8.30 - püüan uinuda lutiga 8.50 - ema arvates olen uinunud lutiga ja ta lahkub 8.51 - sõrmed suhu - jee uni 10.40 - ärkan ja ei uinu enam - võtan väikse eine 1.40 - ärkan ja võtan väikse eine 4.40 - ärkan ja võtan väikse eine 5-6.00 - sipelustund - peksan ema iga 10 sek järel oma käega et ta ei magaks. ise olen poolunes. nihverdan. nihverdan veel. 6.00 - ema arvab, et äkki on mul gaasid. võimleb minuga. selle peale teen solvunud kisa paar minutit. puuksu lasen ka välja. rahustatakse kiiresti luti või rinnaga 6-7.00 - sipelustund jätkub. üritatakse uinutada lutiga, üritan aktiivselt lutist lahti saada 7.00 - üritatakse uinutada rinnaga. söön ära ja tõusen siis täielikult üles! 7.15-7.30 räägin juttu lambiga. siputan aktiivselt ja annan emale märku, et ta võiks tõusma hakata. 7.30 sain ema üles! lasen tal endaga tegeleda 8.30 silm hakkab looja vajuma. lähen teen ühe kosutava uinaku. seekord unustan protestida uinaku vastu.

Härra tiiger...

On hetkel 3 kuune, pikutab oma voodis ja imeb suure naudinguga kolme sõrme. Vähemalt ma arvan, et kolme, sest mida rohkem seda uhkem ja enamasti suudab ta ikka vähemalt kolm endale korraga suhu saada. Ema plaani järgi on härra läinud oma ööunne, aga tema jaoks sisaldab see lisaks unele ka muid tegevusi. Lutt visatakse esimesel võimalusel suust välja hoolimata, et 30 minutit on ema kõrval pikutanud ja lutti suus aidanud hoida ning lahkunud lootuses, et härra jäi magama. Kuid toast minema tulles võib 5 minutit hiljem kuulda suurt lutsimist - lõpuks ometi sai sõrmed suhu panna - nii mõnus! (olen korra teinud vea ja läinud neid maitsvaid sõrmekesi asendama lutiga - härra ärkas üles oma unest ja hakkas häälekalt kurtma ebaõigluse üle, mis lõppes süllevõtmisega ning järgmise pooletunnise magamapanekuga. Enam seda viga ei tee.) Meie härra põhirõõmuks on lasta emal nautida enda magamapanekut. Aga sellest ma kirjutan kunagi hiljem. Täna hoopis tema piibutobidest ehk luttidest. Neid on tema lühikeste kuude jooksul läbi käinud juba mitmeid. Kuna tema magamamineku saagad algasid juba tükk aega tagasi, otsisime kõigepealt põhjust lutist. Ehk lutt ei sobi, ehk on see liiga väike temasuguse mehise mehe jaoks. Ja sai härra uue luti, mis peaks olema sobiv 0-36 kuud! Ja läks see küll talle ka peale. Ikka üks korralik lutt! Aga emal ikka hing ei andnud rahu ja tahtis ortodontilist lutti. Leidsime siis ühe, mis 2-6 kuu vanustele. Härra armulikult võttis selle vastu (seniks). Praegu on noormees avastanud põneva mängu - lükata lutt peaaegu suust välja ja siis see tagasi tõmmata. Nagu tõeline piibutegija ikka - edasi-tagasi, edasi-tagasi. Ainult et osavust veel piisavalt pole, tihti see lutike ikka maandub lõpuks mujal kui tagasi suus. Ja siis häda suur. Aga teada ju on, et ema vs lutihoidja aitab abivahendi jälle suhu, et saaks uuesti seda toredat lükka-tõmba mängu alustada. Et ema saaks 10 sekundi pärast jälle luti suhu aidata. Aga mille muu jaoks nad ikka olemas on, need emad? (kusjuures samal ajal on ema eksiarvamusel, et toimub magamaminek - ei, toimub hoopis põnev keeletreening ja ema kiiruse treening. Ning kui emal läheb liiga kaua aega luti suhu tagasi panekuni, siis a) jõuvad ette sõrmed, b) jõuab tulla välja väike jaur või c)jõuab vähenegi olemasolev uni võluväel kaduda). Ja nii me istume, 5 korda päevas (minnes 40 minutilistele lühiuinakutele) ning õhtul enne ööund, ema hoides lutti ning härra üritades lutist salamahti vabaneda. Lisaks on tema mõlemad käed omandanud oskuse ka magavana hiilida ja hingitseda seal luti läheduses ning sobival võimalusel see suust ära tõmmata. Seega on meil omaette taktika, kus ema hoiab ühe käega lutti ja teisega varjab lutti kavalate käte eest, kes üritavad leida teed luti lähedusse, et seda eemaldada. Niipalju siis meie sõbrast lutist.