une-mati

Une-Matiga on meil põnevad lood olnud juba viimased mitu nädalat. Seda just päevaunede osas. Härra Tiiger võtab enamasti peale ärkamist ühe kosutava eine, siis on veel tunnikese üleval ja siis tahaks nagu magada natukene. Tuleb väike jorra-jorra, silmade hõõrumine, haigutamine jms. Ema haarab härra tiigri sülle ja seatakse sammud magamistuppa, kus tiiger läheb pikali, lutt suhu, ema kõrval hoiab lutti ja jäädakse und ootama. Nüüd on päris palju erinevaid võimalusi, mis võib juhtuda:

1. pannakse silm kinni, imetakse lutti ja uni tuleb;


2. pannakse või ei panda silm kinni, imetakse lutti, uni tuleb aga läheb paari minuti pärast üle. Siis hakatakse kardinaid uudistama, emale naeratama jms. Nüüd on 2 varianti - ema laseb tal seda teha, kuid püsitakse magamistoas lootuses, et uni tuleb tagasi. Aga ei viitsi ju magamistoas olla kui und pole! Tuleb hoopis jorra-jorra, tahaks teise tuppa, mitte magama! Ema ei anna järgi ja ootab und, aga võibki ootama jääda. Noormees ei soostu uinuma, ringi vaadata ka ei jaksa ja lihtsalt karjub. Lõpuks tuleb ta vankrisse panna ja õue minna, kus ta 3 minutiga uinub. Teine variant, lähme tagasi mängutuppa, mängime natukene, 15 minuti pärast oleme üleväsinud, joriseme, hakkame nutma, magama enam voodis ei jää kuni lähme lõpuks vankrisse ja õue, kus 3 minutiga uinume. Mõlema variandi korral kestavad püüdlused noormeest magama panna enamasti tund aega, kui mitte rohkem.


3. pannakse või ei panda silm kinni, imetakse lutti, aga uni ei tule. Teine imeb ja imeb, aga no ei tule uni peale! Solvumine, viha, jorin, mis lõppeb nutuga. Vahel õnnestub siis ema süles kussutamisega uinuda, vahel läheb jällegi tund aega karjumisele, lõpuks pannakse riidesse, minnakse õue ja uni tuleb 3 minutiga.


4. pannakse või ei panda silm kinni, imetakse lutti, aga paari minuti pärast tundub, et tahaks hoopis puuksutada. Samas tahaks magada ka! Ajab närvi ja vihale, hakkab kisklema ja visklema, jorin, mis lõppeb nutuga (vahepeal emapoolne suursolvang ja puuksuvõimlemine). Nutt ja visklemine vahel vaibub süles, vahel mitte. Samal ajal võib aga olla uni kadunud ning ema püüe süles magama panna ajab veel rohkem närvi. Lõpuks (peale pikka kisa) vaatab härra suurte silmadega emale otsa, imeb lutti ja ootab, et mis nüüd siis saama peaks. Peale tundi aega pannakse riided selga, minnakse õue ja 3 minuti pärast härra magab.


5. pannakse silm kinni, imetakse lutti, uni tuleb. Ema lahkub toast, aga paari minuti pärast on uni läinud! Ei aita sõrmede imemine ega miski, läinud mis läinud. Tahaks hoopis kardinatega juttu ajada ja emale naeratada. No selge, lähme siis mängutuppa, 15 minuti pärast jorin mis kiiresti muutub nutuks, uni enam voodis ei tule sest üleväsimus on saabunud. Riidesse, õue ja tuttu.


6. viiakse kohe vankriga õue. Lutt suhu, ema tormab munakivisillutisele, mis enamasti peale paari ringi seal mõjub uinutavalt.


7. pannakse kõhukotti, kus ema härrat edasi-tagasi mööda korterit tassib. Istuda ei tohi, kõndima peab. Siis võib ka uni tulla, aga peale 30 minutilist kõndimist ja ringi vaatamist. Saab ka ema ometi trenni teha, muidu logeleb niisama!

Ja uni ei kesta üle 40-45 minuti. Kui emal on tahtmist, siis ta võib peale seda aega munakividel edasi-tagasi traavida ja härra soostub silm kinni olema (korra päevas), aga sealt lahkudes on kohe ringutamine ja uni läinud. Ja püüa sa olla ärkamise ajal kodust kaugel või poes - no siis saavad kõik teada kes on vankris ja mida ta asjast arvab! Ei midagi head! Aga tore, et meil on maja lähedal munakivisillutis, mis rasketel aegadel ikka abiks on! Ning kuna seal asuvas kõrvalmajas tehakse just remonti, siis arvavad kõik remondimehed, et ma torman neid iga päev vaatama, et seal edasi-tagasi ringi traavin. Seega need 5 päevaund on meile kahele suureks rõõmuks ja iga kord on ootus, et mis seekord võiks juhtuda:)