Härra tiiger...

On hetkel 3 kuune, pikutab oma voodis ja imeb suure naudinguga kolme sõrme. Vähemalt ma arvan, et kolme, sest mida rohkem seda uhkem ja enamasti suudab ta ikka vähemalt kolm endale korraga suhu saada. Ema plaani järgi on härra läinud oma ööunne, aga tema jaoks sisaldab see lisaks unele ka muid tegevusi. Lutt visatakse esimesel võimalusel suust välja hoolimata, et 30 minutit on ema kõrval pikutanud ja lutti suus aidanud hoida ning lahkunud lootuses, et härra jäi magama. Kuid toast minema tulles võib 5 minutit hiljem kuulda suurt lutsimist - lõpuks ometi sai sõrmed suhu panna - nii mõnus! (olen korra teinud vea ja läinud neid maitsvaid sõrmekesi asendama lutiga - härra ärkas üles oma unest ja hakkas häälekalt kurtma ebaõigluse üle, mis lõppes süllevõtmisega ning järgmise pooletunnise magamapanekuga. Enam seda viga ei tee.) Meie härra põhirõõmuks on lasta emal nautida enda magamapanekut. Aga sellest ma kirjutan kunagi hiljem. Täna hoopis tema piibutobidest ehk luttidest. Neid on tema lühikeste kuude jooksul läbi käinud juba mitmeid. Kuna tema magamamineku saagad algasid juba tükk aega tagasi, otsisime kõigepealt põhjust lutist. Ehk lutt ei sobi, ehk on see liiga väike temasuguse mehise mehe jaoks. Ja sai härra uue luti, mis peaks olema sobiv 0-36 kuud! Ja läks see küll talle ka peale. Ikka üks korralik lutt! Aga emal ikka hing ei andnud rahu ja tahtis ortodontilist lutti. Leidsime siis ühe, mis 2-6 kuu vanustele. Härra armulikult võttis selle vastu (seniks). Praegu on noormees avastanud põneva mängu - lükata lutt peaaegu suust välja ja siis see tagasi tõmmata. Nagu tõeline piibutegija ikka - edasi-tagasi, edasi-tagasi. Ainult et osavust veel piisavalt pole, tihti see lutike ikka maandub lõpuks mujal kui tagasi suus. Ja siis häda suur. Aga teada ju on, et ema vs lutihoidja aitab abivahendi jälle suhu, et saaks uuesti seda toredat lükka-tõmba mängu alustada. Et ema saaks 10 sekundi pärast jälle luti suhu aidata. Aga mille muu jaoks nad ikka olemas on, need emad? (kusjuures samal ajal on ema eksiarvamusel, et toimub magamaminek - ei, toimub hoopis põnev keeletreening ja ema kiiruse treening. Ning kui emal läheb liiga kaua aega luti suhu tagasi panekuni, siis a) jõuvad ette sõrmed, b) jõuab tulla välja väike jaur või c)jõuab vähenegi olemasolev uni võluväel kaduda). Ja nii me istume, 5 korda päevas (minnes 40 minutilistele lühiuinakutele) ning õhtul enne ööund, ema hoides lutti ning härra üritades lutist salamahti vabaneda. Lisaks on tema mõlemad käed omandanud oskuse ka magavana hiilida ja hingitseda seal luti läheduses ning sobival võimalusel see suust ära tõmmata. Seega on meil omaette taktika, kus ema hoiab ühe käega lutti ja teisega varjab lutti kavalate käte eest, kes üritavad leida teed luti lähedusse, et seda eemaldada. Niipalju siis meie sõbrast lutist.