puuks ja krooks

Nende kahega meie värvikas kooselu hakkas suhteliselt algusest peale. Noormehele nimelt meeldib süüa. Talle meeldib süüa nii väga, et sööb koos söögiga ka paraja portsu õhku endale sisse. Et ahmida kõik, mis kuskiltki tuleb. Ja veel ja veel ja veel. Kusjuures einet ta ei lõpeta ise ära. See lõppeb siis, kui piim hakkab süües suust juba välja voolama või kui emale tundub, et nüüd küll rohkem ei mahu. Vahel järgneb sellelegi protestikisa, sest võibolla ju natukene veel mahuks? Kui väga väga pressida? Niisiis puuks ja krooks. Need sõnad õppis ka meie tsehhi keelne issi kohe selgeks. Sest ilma nendega lihtsalt ei saa. Kõigepealt süüakse õhumullid sisse. Ja siis hakkab emal lõbu neid sealt kätte saada. Härra aga köhatab ja köhatab, aga neelab krooksu uuesti alla. Ja viskab selle asemel pool liitrit piima välja. Uus katse - ei, edukalt sai jälle krooks alla neelatud! Ja piim välja visatud. Küll saab tõsta noormeest kõhuli ja püsti, solgutada nii ja naapidi, aga õnnelik päev on ikka see, kui mõne krooksu saab endale hoida! Lisaks siis neile paljudele vanamehe öllekrooksudele, mis armulikult välja lubatakse. Miks neid aga endale hoida... Sest siis on pidu ja pillerkaar kui need kõhtu jõuavad! Algub võib kuulda kõhumulinat, mis vahel ajab härrat natuke pahaseks (eriti esimestel kuudel tegi seda), aga vahel mitte. Aga oh seda lõbu, kui need on juba puuksud ja välja tahavad tulla. Siis on solvumine, veel suurem solvumine ja sellest kohutavast solvangust valju teadaandmine! Mingi puuks, minu sees, tahab välja! Visklen ja pusklen - välja ei lase! Kuni ema natuke võimleb - selle peale ka protestin! Siis ehk lasen ühe välja. Pahane olen ikka. Aga pole mitte ainult ju krooksud, mis neid puukse teevad. Lisaks on ju ka ema söök, mida saab rõõmsalt jälgida! Esimesel kuul sain ta ainult tatart ja riisi ja kartulit sööma! Noh, enamvähem nii. Tema lootis, et siis mul puukse pole, aga mul olid teised plaanid;) Puuksud olid ikka. Nüüd ta sööb suhteliselt paljusid asju, aga siiski mitte kõiki. Ja kohe kui mingi ekstra endale lubab, annan märku oma arvamusest! Isegi kui talle tundub, et tema söök pole minu puuksudega seotud, väldib ta ikka paljusid asju. Ja need, kes arvasid, et 3ndaks kuuks on puuksuralli läbi, eksisid (sealhulgas ema). Minu puuksuralli kestab suure tõenäosuseni hambaralli tulekuni. Et ikka saaksin lõbustada oma kalleid vanemaid. Mis nad küll ilma minuta teeksid...